auu andsiwad. Seeläbi kaswis kirjanikkude ja kunstnikkude hulk ja Augustuse aeg sai Rooma kirjanduse ja kunsti õilmeajaks.
Ehitused.4. Suured kunstteed tehti maast maasse ja maakonnast maakonda; kuiwe kohte kasteti ja märgi loike kuiwatati kanalite abil. Toredad templid ja teatrid, uhked ujumisehooned ehitati Rooma; ehiti ja kaunistati kõik, et Augustus kiitlemata wõis öelda: „Kui Rooma tulin, oli linn telliskiwist tehtud, aga nüüd, kus mul minek käes, on ta marmorikiwist ehitatud.“ Suur tempel Pantheon, mis kõigile jumalatele auuks ehitati, on praegu weel olemas. Ja kirjawara (§ 87), mis sellel ajal loodi ja ilmale toodi, jääb seisma, kunni maailma otsani.
Augustuse rahuarmastus.5. Augustus armastas rahu ja korda kõiges omas riigis: ülekohut ammetnikkude poolt ei sallinud tema mitte. Ise käis ta aeg ajalt maakonde waatamas, et oma silmaga tarwidusi ära näeks ja abi saadaks. Riigi radasid laiendada tema ei tahtnud. Tema ütles: „Loorilehe pärg on küll kena, aga ta ei kanna wilja!“ Siiski pidiwad ta sõjawäed radade kaitsmiseks, kust Rooma piirile kahju kardeti, mõegad kätte wõtma ja rahutumaid karistama. Parthi rajal.Parthi rajal seadis Augustus Rooma auu jälle jalale: kui Cäsar ise riigi idasõrwas käis, tuli Parthi kuningas Fraátes alandlikult tema ette ja andis põlwili seistes Krassuse ja Antoniuse ajal ära wõidetud auumärgid jälle kätte. Selle asja mälestuseks laskis Augustus raha teha, kuhu Parthilase alandus oli pääle maalitud.
Germania sõda.6. Suurt sõda pidas Augustus põhja piiril Germanlastega. Sääl käisiwad keisri pojandid Drusus ja Tiberius mitu korda üle Donau ja Rheini jõe ja saiwad wõimust Germania suguharude üle. Juba peeti nende maad Rooma uueks maakonnaks ja Varus.Varus saadeti sinna maawalitsejaks. Tema mees oli liig wali endiselle wabale rahwalle ning äritas neid piitsa ja mõega läbi wihale, kellega sõnakuulmata sulaseid nuheldi. Arminiuse ehk Hermann.Hermanni juhatuse all kogusiwad muidu lahus elawad Germania suguharud ja suguwõsad kokku, piirasiwad Teutoburgi lahing: 9 p. Kr.Teutoburgi metsas Roomlased ümber ja hukkasiwad nad ära: suurem osa sai wõideldes surma; wangid ohwerdati osalt jumalatele magusaks ohwriks, osalt peeti pärisorjaks. Nõnda pääsis Germania priius Rooma kotka küünte wahelt aastal 9 pärast Kristuse sündimist. Aga sõjawäe surmasõnum täitis Rooma linna ahastusega. Augustus
