Philippi lahing „wabadriigi hauaks“, sest edespidi ei wehklenud mõek mitte enam wabaduse eest, waid walitsuse ja wägiwalla pärast. Philippi lahingilt pööris Antonius ida poole ning läks Egiptuse maale, aga Oktavianus astus laewa ja sõitis Rooma.
§ 78. Wõitlemine walitsuse pärast.
Oktavianuse tegewus.1. Kuna Antonius Egiptuse maal ilusa Kleopatra kaasas oma aega wiitis, püüdis Oktavianus Roomas igapidi rahwa meelt oma poole pöörda: tema laskis oma kuluga waeseid sööta, pidusid pidada, wehkelmängusid näidata, uhkeid hooneid ehitada. Päälegi andis ta igale soldatille, kes temaga sõjateed oli tallanud, tüki maad nende omandusest, kelle elu „werekirjad“ oliwad lühendanud. Kolmas triumvir oli Afrikas, walitses sääl, ei puutunud kodustesse asjadesse.
Tüli juur.2. Rahu ei wõinud kaua kesta: seda teadis Oktavianus, seda mõistis Antonius. Teine pidi tõusma, teine langema. Korra oli ju tuli lahti minemas, aga weel õigel ajal leppisiwad triumvirid ära ning uuendasiwad oma ühendust Brundusiumi linnas. Aga siiski ei wõinud waenu walu kaugelle jääda. Antonius ise kutsus omale õnnetuse kaela ning tegi otsa oma wõimuselle oma tegude läbi: ida maadega toimetas ta, nagu ta meelest hää oli, kinkis, jautas, rõhus rahwast raske maksuga; läks oma luaga Parthi rahwa wasta sõdima, aga pidi häbiga tagasi pöörma; lahkus oma abikaasast Oktaviast, Oktavianuse õest, wõttis Kleopatra omale abikaasaks ja kinkis temale ja ta lastele Rooma riigi waldasid, otsegu oleks kõik tema omandus.
Sõda Antoniuse ja Oktavianuse wahel: 31.3. Seda kõik, mis Antonius tegi, oskas Oktavianus oma kasuks pruukida: tema rääkis rahwa ees, tema seletas senatis, ‚kuda Antonius oma mõistuse kautanud ning meeletumal kombel riigile ja rahwalle kahju teha.‘ Tema nõuu pääle wõeti walitsuse poolt iga auu ja nimi Antoniuselt ära ning kuulutati Kleopatralle sõda: seeläbi tahtis Oktavianus kodusõja sütitaja süüst lahti jääda. Ida ja lääne maa korjasiwad oma sõjawäed kokku. Aktioni lahing: 31.Aktioni maa-nina juures saiwad aastal 31 mõlemad maa- ja merewäed teine teisega kokku. Lahing algas mere pääl Kleopatra tahtmise järele, kelle sõna Antonius kuulis otsegu jumala sõna. Mehi ja laewu oli mõlemil pool pea ühe wõrs. Pärast keskpäewa hakkas õnn Oktavianuse poole kaaluma. Sedamaid läks Kleopatra oma laewadega põgenema ja Antonius, oma meestest hoolimata, tõttas talle järele. Õhtul andis ennast terwe Antoniuse merewägi wangi. Maawägi tegi nädal hiljem sedasama. Siis tõttas Oktavianus Syria kaudu Egiptusse, kuna teda teel igal pool kui wõitjat ja „ärapäästjat“ auuga wasta wõeti. Antonius pistis iseenese mõegaga läbi, sest et ta Kleopatrat, nagu see talle oli lasknud ütelda, arwas surnud olewat, ja ka Kleopatra surmas ennast maunõelamise läbi, kui ta märkas, et Oktavianus teda triumphuswankri ees tahtis jooksta lasta. Egiptus Rooma maakond: 30.Egiptus aga sai Rooma keisririigi esimeseks maakonnaks.
