maks rõõmuks tagasi, aga wabadriiklased teadsiwad küll, kui wäga ta kuninga nime soowis. Ehk nüüd küll Cäsar krooni wihkamist märkas, siiski ei jätnud ta järele seda nime püüdmast; aga et see nimi mitte Roomlasi ei wihastaks, pidi teda üksi ida maade kohta antama ning Ida kroon: 44.„ida kuningakroon“ 15. Märtsil 44 Cäsari pähä pandama. Sündima pidi see sellepärast, et üksi kuningas, nagu ettekuulutused teada andsiwad, ida maade peremeheks wõis saada, sest Cäsaril oli kindel nõuu idas Aleksandri Suure jälgedesse astuda. Aga täidemineku tunnini oli ka wastaliste kuri nõuu walmis saanud.
Kuri nõuu.3. Endine Pompejuse meeleline Kassius, kellele Cäsar oli andeks annud ning teda mõnele kõrgelle ammetille saatnud, wõttis nõuuks diktatori surma läbi wabadriiki surmast päästa. Aga ta ei leidnud osawõtjaid mitte enne, kui Markus Brutus, keda Cäsar kui oma poega armastas, tõutas oma wana kaimu (§ 52) teed käia. Pea oli 60 meest osa wõtmas, kelle seast Cäsar enamaste igale ühele mõndasugu hääd oli teinud. Aga ei siin waadatud häätegude pääle, waid armuta pidi „tyrannus“ langema! Ettekuulutused.Cäsarit oli küll noomitud 15. Märtsil mitte senatisse minna: seda ütles talle üks „tark“, seda palus ta oma abikaasa, kes rasket und oli näinud, selle tarwis andis talle üks Greeklane teel kirja kätte, kus kuri nõuu oli awalikuks tehtud, mis aga diktator paksu rahwa seas mitte lugeda ei saanud. Abikaasa palwe pääle tahtiski ta minemata jätta, aga üks kurja nõuu osaline, Decimus Brutus, tuli järele ja palus teda senati ja rahwa soowe täita. Nii kui ta senatis oma kuldselle istmelle istus, tuli üks osawõtja ja palus oma wennale armu, keda maalt oli wälja aetud. Cäsar tõutas seda asja teine kord ette wõtta. Kuri tegu.Aga paluja kargas diktatori togast kinni ning kiskus ta seljast maha. Selsamal silmapilgul haawas teda teine osawõtja selja tagant. Kohkudes hüüdis Cäsar: „Kurjategija: mis sa teed!“ Aga juba sadasiwad odahoobid otsegu rahe igast küljest ta pääle. Esmalt kaitsis ta ennast hõbekrihwliga. Aga Brutust nähes hüüdis ta haledaste: „Ka sina, mu poeg!“ kattis oma näu togaga kinni, ei lausunud enam sõnagi, waid seisis wagusi, kunni ta 23 haawaga kaetud Pompejuse kuju ette Cäsari †: 44.surnult maha langes. Temaga suri kuulsam ja tähtsam ja waimu poolest suurem Roomlane. Senatorid põgenesiwad hirmuga, mõrtsukad jooksiwad rõõmuga „wabadust“ kuulutama; üksi kolm ustawat orja wõtsiwad wiisiwad wägewa diktatori surnukeha koju.
