Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/130

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
118
Wana aeg. Rooma riik. 2. piir: VIII, § 74. Cäsar.

ei tee, kirjutas Sulla tema nime hukatusetähe pääle. Sulla sõbrad senatorid palusiwad noore mehe elu eest, kunni wägew mees tähtsa sõnaga ütles: „Jäägu! Wõtke! Aga ma ütlen: Sulla sõna.üks Cäsar on enam kui mitu Mariust!“ Cäsar oli seega waba. Siiski arwas ta julgema olewat Roomast ära minna. Seks sundis teda teiseks õppimise himu, sest Greeka maa oli sellel ajal ülem õpipaik ja suurkool. Kord sattus ta Greeka merel Rööwlid.rööwlite kätte. Need nõudsiwad temalt 20 talenti lunastuseks. „Mis nüüd!“ hüüdis Cäsar, „minusugune peab wähemast 50 talenti wäärt olema!“ Ja ta saatis oma sulase raha korjama. Senni oli ta ise laewas otsegu isand sulaste keskel: kui magada ehk kirjatööd teha tahtis, käskis wait ja wakka olla; kui kõnet ehk laulu, mis walmistanud oli, ette luges, hoolega tähele panna, ehk muidu lasta ta lahti saades nad kõik risti puua. Seda ta tegi tõeste: nii kui raha ja wabadus tuli, korjas ta julgeid mehi kokku, ruttas mõne laewaga rööwlitele järele, wõitis nad ära, wõttis wangi ja lõi risti. Roomas.Kui Rooma tagasi jõudis, hakkas ta maheda sõnaga ja lahtiste kätega rahwa meelt oma poole pöörma. Seks aga ei ulatanud ta oma kukkur mitte ja laenatud wara pidi rahwalle lõbusaid tundisid looma. Aga sest ei hoolinud Cäsar: ammetitest lootis kõik kasuga tagasi saawat. Ja ta jõudis takistamata ühest ammetist teise: kui Cicero konsul oli, sai tema prätoriks. Selle pääle käis ta Hispania maad walitsemas ja pööris säält suure waraga tagasi.

Cäsari püüdmine.2. Cäsari teraw silm oli ammugi aru saanud, et wabadriigi aeg möödas oli, et neid mehi, seda rahwast enam ep olnud, kes wabadriiki ennemuiste oli wägewaks teinud, sellepärast püüdis ta auuahnusest aetud ja loomuselt jaetud annetest toetud ise ülemat walitsust ainult oma kätte saada, seeläbi, et ta igal wiisil senati õigust wähendada ja rahwa wõimust kaswatada otsis, sest rahwa, mitte senati, abiga arwas ta seda korda minewat. Aga ta mõistis, et kuulsa Pompejuse wasta tema wõimus weel mitte ei jaksanud. 1. triumviratus: 60.Sellepärast andis ta Pompejuselle nõuu, et temaga üht teed käiks ning Krassust kaasa wõtaks: ‚kui nemad kolmekesi ühel nõuul ja ühel meelel olla, saada riigiwalitsus nende tahtmise järele sündima ning nende südame soowimised täide minema‘. Ja tõeste tegiwad aastal 60 Pompejus, Cäsar, Krassus, üks kuulus, teine agar, kolmas rikas, eneste keskel salaseaduse, mida esimeseks triumviratuseks ehk