nud. KKS ei seo aga politseid mingisuguste tähtaegadega vangistatud isiku uurijale üleandmisel, eeldades, et politsei asjast otsekohe uurijale teatab (§ 250). Säärane tähtaeg ― 24 tundi ― on politseile ette nähtud ainult asjade rahukohtunikule üleandmisel (§ 511). Sellevastu on uurija kohustatud üle kuulama 24 tunni jooksul (§ 398). Vahi alla võtmise määruse kuulutamiseks ei olegi tähtaega, nagu leidub PS § 8. Näeme rea vastuolusid, mis on seletatavad sellega, et PS § 8 koostamisel pole arvestatud KKS-t, vaid on koostatud eeldusega, et KKS reformitakse Põhiseadusega kokkukõlas.
Praegu, ja on ette näha ka veel mõni aeg, maksavad nii PS § 8 kui ka KKS, ja praktiline kurjategijate jälgimine käib seda kitsast rada, mis selle Scylla ja Charybdise vahel veel on jäänud järele. Kaitseseisukorra maksvuse puhul muutub asi aga päris lihtsaks! KKS reform on aastatid nõudev töö. Põnevaks muutub asi peamiselt politiliste süütegude suhtes, sest teisis asjus, kus fakt selge, alustab uurija eeluurimise ja ootab ära politsei edaspidise tegevuse. Kuid teeb ka raskusi kaitseseisukorra alaldamine PS § 8 ebakokkukõla tõttu KKS-ga.
Sellepärast tuleks teostada reformi kitsamalt ja ainult politiliste süütegude suhtes. Selle reformi üldine põhimõte oleks, et uurija (s. o. kohtuvõimu esindaja) võib teha PS § 8 lõige 3 ette nähtud määruse isiklikult eeluurimisele asumiseta. Üksikasjus sisaldaks novell järgmisi põhilauseid: 1) Politiline politsei teatab prokurörile kõigist sündmustest, mis sisaldavad riikliku kuriteo tunnuseid, ja alustab prokuröri korraldusel jälgimist, kusjuures politseil on õigus isikuid esialgselt kinni pidada ja läbiotsimisi toimetada. Riiklikud kuriteod tuleb loendada: UNS §§ 100―102, 108―119, 121―132, 163―165, 166 j. 2, 168 j. 3, 173 j. 4 ja NS § 14531. 2) Ei ole vaja, et uurija teeb määruse vahi alla võtmise kohta alles peale eeluurimise alustamist, vaid juurdluse tegemine jääb politsei kätte, kes ainult asja prokuröri kaudu teeb uurijale teatavaks ja uurija teeb määruse kogutud andmete ja kaebealuse suusõnaliste seletuste põhjal, kusjuures uurijal on õigus vahi alla võtmise määrust teha, kui politsei esitab andmed, mis küllaldaselt põhjendavad kahtlust, et isik on süüdi riiklikus kuriteos. 3) Politsei ja prokurör peavad talitama niisuguse kiirusega, et see esialgne kohtu-uurija
