silma, et Phs. § 26. l. 2. ei nõuagi kalendriaega, vaid ainult tähtaega, s. o. kaitseseisukorra lõppu võib siduda mõne teise juhuga, mis kindlasti tekib, kuid mille aeg pole teada. Näit. sõja puhul[1] kuulutatud kaitseseisukorda võib vaevalt siduda kalendripäevaga, küll aga näit. rahulepingu ratifitseerimisega (eelnõu § 4.).
Kodanikkude põhiõiguste kitsendamine. Kaitseseisukord lubab Phs. järele kodanikkude põhiõigusi kitsendada. Põhiõiguste kitsendamine pole ligemalt määratud. Selle lause mõte tuleb ellu viia eriseaduses. Senimaksva seaduse järgi oli see põhiõiguste kitsendamine teostatud administratsioonile (kindralkuberner, eelnõu järgi sisekaitseülem ja sõja ajal ülemjuhataja) sääraste õiguste andmisega kodanikkude eneseavalduste keelamiseks või juhtimiseks, et põhiõigused tegelikult kitsendatuks osutusid. Eelnõu on sama süsteemi aluseks võtnud. Seal on ette nähtud (§ 8. p.p. 8–14) õigus ära keelata koosolekuid (Phs. § 18. l. 1), seada eeltsensuuri ja trükitooteid konfiskeerida (Phs. § 13.), isikutele keelata teatud kohtades viibimist (Phs. § 17.), sulgeda õppeasutisi (Phs. § 12.), sulgeda ettevõtteid (Phs. § 19), sekvestreerida ja arestida varandust (Phs. § 24), kontrollida kirjavahetust (Phs. § 14). Ülemjuhatajal on veel mõnesugused õigused, mis sõltuvad sõjategevusest (rekvisitsioonid, kaitseväele tarvisminevate materjalide väljaveo ärakeelamine jne.).
Peale selle on ette nähtud kodanikkude esialgne kinnipidamine kuni kahe nädalani (Phs. § 8.) ja igal ajal läbiotsimiste toimetamine (Phs. § 10.). See õigus on antud (eeln. § 14.) otseselt politseivõimudele. Mingit politseivõimu üleminekut kaitseväe võimude kätte (nagu Prantsuse seaduse järele) ei ole, vaid sõja ajal on ette nähtud ainult paralleelne kaitseväe teadete punktide tegevus.
Prantsuse praktika on eriti ilmasõja ajal näidanud, et praeguse aja oludes kaitseväe poolt politseifunktsioonide ülevõtmine, mis seal oli seotud osalise politsei tegevusetuks muutmisega, sääraseid sekeldusi tekitas, et valitsus oli sunnitud 1. sept. 1915. a. politseile normaalfunktsioonid tagasi
- ↑ Prantsuse état de siège peab kuulutatama kindla maa-ala ja kindla aja peale. Seadusega 5. augustist 1914. a. otsustas Prantsuse parlament piiramisseisukorra välja kuulutada sõja kestuseks, ühtlasi jättes presidendile õiguse teda kaotada ja oma otsusega jälle maksma panna.
10
