Krati-raamat/Tulihänna tegemine
III.
Tulihänna tegemine.
Nagu kõik nõidused ja ebausu tembud tawalisesti neljapäewa õhtul korda saadetakse, nii walmistatakse ka neljapäewa õhtul tulihända. Üks neljapäew ei mõju aga niisuguse tähtsa eluka walmissaamiseks: kolm neljapäewa õhtut piab tulihänna kallal tööd tehtama. Mõnes kohas on elukale koguni alles neljanda neljapäewa õhtul hing sisse tulnud.
Kust sai aga tulihänd hinge? Ei kellegi muu kui wanapagana käest. Kõigist tulihänna juttudest ei paista seda selgesti wälja, et just wanapagan tulihännale hinge annab. Tähtsamad tulihänna jutud tõendawad seda ometi selgesti. Puudub sellekohaline tähendus nii mitmes muus jutus, siis ei tähenda see muud, kui et kauba tegemine wanapaganaga tulihänna hinge pärast tuttawana asjana jutustamata on jäetud.
Kudas saadi aga wanapaganaga kokku? Üsna hõlpsasti. Tawalisesti wanakoll koju ei tulnud, waid teda pidi otsima mindama. Siiski mitte põrgust. Nii suurt waewa wanapagan tulihänna tegija käest ei nõudnud. Wanapagan tuli meistrile nii ütelda poole tee peal wasta.
Tulihänna tegijal ei olnud muud tarwis kui ülemal nimetatud ajal ristteele minna ja seal wilistada. Ja platsis oligi wanapagan tulihännale hinge andmas. Mõni kord nõudis wanapagan, et teda iga neljapäewa õhtu kolm nädalit järge mööda pidi ristteele kutsutama, teine kord leppis aga wana õelus sellega, et wiimasel neljapäewal tuli ja tulihännale elu andis.
Wanapagan oli aga wähä kõrtsmiku laadi mees. Ometi ei wõi teda üsna kõrtsmikuga wõrrelda. Kõrtsmik annab sõpradele mõne korra wõlgu. Tawalisesti nõuab mees alles siis maksu, kui wiin kõrtsis käijale juba kätte antud. Nii suurt usaldust wanapagana südames aga ei asunud. Maksu eest, õigem ütelda ainult ettemaksu eest pani wanapagan tulihännale hinge sisse. Wõlgu ei jätnud wanapagan seda maksu iialgi.
Mis nõudis wanapagan ometi tulihänna hinge eest? Ei midagi muud kui ainult kolm tilka werd tulihänna tegija pahema käe nimetissõrmest. Aru korral nimetatakse ka muid sõrmi, kellest wanapaganale werd antud. Aga olgu sõrm, missugune olgu, iga korra nõuab wanapagan ette juba werd. Alles were andmise järele tuleb tulihännale hing sisse.
Nagu teada, asub weres hing. Were andmisega müüb tulihänna tegija oma hinge wanalepaganale. Ja seda wanapagan just nõuabki. Palju werd ta ometi ei päri. Kolmest weretilgast saab talle juba küll. Kolme weretilgaga on aga hing wanapagana käes ja selle eest annab wanapagan nüüd osa oma hinge tulihännale. Ma ütlen osa hinge, sest kui wanapagan oma terwe hinge oleks annud, kust oleks wennike siis kõigile tulihändadele hinged sisse saanud? Tehti neid ju rahwa arwamise järele õige palju. Oli ometi enamisti igas wallas, kõige wähemalt igas kihelkonnas üks tulihänd, mõnes aga koguni mitu.
Õige tihti ilmub wanapagan tulihänna tegija juurde kohe raamatuga. Sinna raamatusse kirjutab wanapoiss tulihänna tegija käest saadud werega selle nime ülesse, et asi iga pidi kindel oleks. Mõne korra mässib wanapagan weretilgad ainult paberisse ja wõtab need niisama koju kaasa.
Nii kawal kaupleja kui wanapagan tulihänna hinge sissepanemisel ka olgu, saab ta ometi mõne nupumehe käest tüssata, ilma et see just ta waenlane Kawal-Hans oleks. Et kauplemine neljapäewa õhtu pimedas sünnib, annab mõni kelm wanalepaganale oma were asemel wõerast werd ehk koguni punakat mahla. Pimedas ei saa wana õelus petusest aru, waid paneb tulihänna elama, otse kui oleks kaup õiges korras. Alles hiljemal ajal, kui wanapagan tulihänna tegija hinge tuleb ihust ära wiima, seletab kelm talle pettust ja nüüd piab wanapoiss pika ninaga oma teed minema, sest et tall õiged weretilgad ja nendega ühtlasi õigus inimese hinge kohta puuduwad. — Jälle korra wiidab kawal tulihänna tegija wanapagana aega kuke lauluni ja rööwib wiimaks parajal ajal hinge raamatu wanapagana käest koguni ära.
Jälle teised teewad tulihänna hinge sisseostmisel auusat kaupa, annawad tõesti nõutud weretilgad wanalekollile, aga hiljem katsuwad nad ometi tehtud kontrahti murda. Ühed katsuwad wanapaganat elu parandamisega eemale peletada; nad hakawad paluma ja laulma. Jälle teised otsiwad tulihännale niisuguse töö, mida see ei jaksa teha. Kauba järele piab tulihänd kõik tööd ära tegema. Et kaupa murda, otsitakse tulihännale tööd, mis see ei suuda teha. Kes lõikab koti põhja alt ära ja laseb tulihanda ööse põhjata kotti kulda wedada; kes paneb leiwast redelit tegema, kes jälle liiwast köit keerutama, kes linaseemmtest kuhja tegema, kes muud sarnast tööd korda saatma. Niisuguste töödega ei saa aga tulihänd toime. Et mitte häbisse jäeda, põgeneb tulihänd hirmuga ära. Niisugusel korral on kontraht katki ja wanapagan kaotab oma õiguse. Mõne korra tuleb wanakoll siiski hinge taga nõudma, kui ta tulihänd ka kõiki kohusi ei täitnud.
Russwurmi teatamise järele[1] wõeti Wormsis tulihännale hinge sisse muretsedes kaks hoost kaasa, üks wana ja wilets, teine noor ja wirk. Wana anti tulihännale, wirga selga istus tulihänna tegija ise, kui tulihännale hing sisse tuli, ja kihutas koju poole. Tulihänd hakas nimelt oma tegijat kohe taga ajama ja tahtis teda ära kägistada. Wana hobusega sõites ei saanud tulihänd aga tegijat kätte. Kodu wärawas ootas tulihanda pudrukauss eest. Pudru nähes asus tulihänd kohe armsa roa kallale ja unustas kõik waenulised mõtted. Edespidi ei kiusanud ta enam oma peremeest taga.
Muidu kuuleme ka mõne korra tulihänna poolt kohe sündimise järele waenulikku meelt oma tegija wasta. Kui korra mees ja naene kahekesi tulihända teewad ja naene tulihänna liikumisi nähes Jeesuse nime nimetab, kargab tulihänd kohe naese kraesse kinni ja tahab naese ära kägistada. Alles suure waewaga peastab mees naese tulihänna käest wabaks. Jätab keegi aga kartuse pärast tulihänna tegemise pooleli, see on, kui tulihännal elu ju sisse tulemas, ja põgeneb tulihänna eest ära, siis tuleb tulihänd kohe ta järele. Jätab keegi tulihänna tegemise pooleli, enne kui tulihännal elu sees, siis ei leia ta enne rahu kui pooleli jäenud tulihända kudagi wiisi ära häwitanud.
Ained, kellest tulihända walmistati, oliwad wäga mitmesugused. Suuremalt jaolt tarwitati tulihänna keha walmistamisels wanu asju. Paneme siia mõned tähtsamad tulihänna tegemise wiisid üles.
1.
Wana kuiwanud õlle waat kehaks, koti taku eietest soolikad, wanast märsist magu. Peaks ratta rumm; käteks, jalgadeks, selgrooks ja küljeribideks wanad lagunud ree puud ja mädanenud teiba tükid; tagumiseks pooleks kaks wana kulbi kaha. Sabaks seitse wana pruugitud wihta, üheksa warastatud ahju luuda ja suur kadakane hao kubu. Juuksed, suu, nina, silmad ja kõrwad kaswanud pärast iseenesest.
2.
Ahju hark selgrooks, rattarumm kõhuks, kedrewars kereks, kaks poolikut puu kausi poolt tagumiseks pooleks, kerise kiwi peaks, woki lüht lõua päradeks, kingnaelad hammasteks, klaasi tükid silmadeks, wankri kodarad jalgadeks, ratta pöiad reiteks, margapuu ja küünarpuu käteks. Kõik need ained kolme ahju luua paeltega kinni siduda. Kõik need ained tulewad kolme saksa maa pealt kokku otsida.
3.
Wana poolik kereks, robuskid soolikateks, wanad woki tükid luudeks, süed silmadeks.
4.
Kehaks woki ratas, südameks punane lõnga kera, tagumiseks pooleks kaks wana puu kausi poolikut, sabaks wana wiht ja muid kribulaid. Were andmise järele weel tagurpidi „Issa meied“ lugeda.
5.
Kehaks wana poolik, sisikonnaks õle tuust, jalgadeks woki rattad, tiiwadeks tuule lipud, silmadeks klaasi tükid, kõrwadeks pooled kausid, karwadeks sambla tükid, sabaks ahju luuad, naelad küünteks. Kõik takuse lontsituga ühte siduda ja siis sütega mustaks määrida.
6.
Esiti kehaks koera raisa kondid, kus selgroo ja muud kondid koos; siis koti lõnga kera peaks; herne warred sisikonnaks ja soolteks. Kontide ümber püksi reis, püksi reie peale koera nahk. Wiimaks kuue warustest weel tiiwad külge.
7.
Peaks koti lõnga kera, käteks kaelkoogud, soolteks lõnga wiht, ristluudeks wankri ristpuud, tagumiseks küljeks kaks poolikut waagnat, silmadeks musta kassi silmad.
8.
Tulihänd tehtud wanadest wihtadest ja ahju luua kontsudest. Esimesel neljapäewa õhtul wiidud 3 wihu ehk ahju luua kontsu sauna, pandud 3 tilka werd wiha kontsu peale. Siis pandud need wiha kontsud kas kolmekandilise koti ehk korwi sisse ja jäetud sauna. Teine neljapäew wõetud jälle 3 wiha kontsu ja tehtud niisama nagu esimesel korral. Aga keegi muu inimene ei tohtinud sest midagi teada. Kolmandal neljapäewal olnud tulihännal juba elu märkisid. Elukas ajanud ennast kohewile. Kui jälle pahema käe nimetissõrmest 3 tilka werd peale lastud, olnudki tulihänd walmis.
9.
Esiti korjatakse suur hulk wanu pastlaid, sukke ja wiisu rääwakaid ja seatakse kassi keha moodi mudel kokku. Kaks pastalt pannakse kõrwadeks, wana saapa konts ninaks ja wana ahju luud sabaks; siis lastakse suure pastla nõelaga nimetse sõrmest kolm tilka werd peale. Iga tilga laskmise ajal üteldakse: „Tulihänd, tõuse üles!“
10.
Wõetakse kõiksugu wanu asju, peaharja kontsu tükka, põranda pühkimise luua tükka ja wiiakse need rehe katuse unka. Siis minnakse kolm neljapäewa õhtut katuse unka ja seatakse need seal üheteisega kokku. Kolmandal neljapäewa õhtul lähewad need ained werega ristimise järele iseenesest kokku ja puuk ongi walmis.
11.
Tulihända wälja saates lausuti järgmisi sõnu:
Mine üle kõigelt poolt.
Kiwidest ja kändudest,
Puudest, orgudest ja mägedest
Kuni rikka Aale wilja aita!
Selle lausumise peale tõusis tulihänd kohe lendu.
12.
Tulihänd tehakse wanadest kulunud luudadest ja sauna wihtadest; peaks panakse wana puu ratastega wankri ratta rumm, nagu neid wankreid weel praegu mere ääres talupoegadel näha on; nendega lastiwad nad puid laewadesse. Toimetus sünnib neljapäewal j. n. e.
13.
Kratti tehtud … nelja tee aru peal täiskuu ajal. Keha ehituseks tarwitatud kolbits, wana ahju luud, wiht, ropsimõõk j. n. e. Kolmandal (wiimasel) neljapäewa õhtul, kui tegemine lõpetatud, pidanud tegija kolm korda walge mära saba alla sülitama, mis läbi kratt elawaks saanud.
14.
Pisuhänna tegemiseks wõetakse: woki kruu, kaks puukausi poolt, peaks hobuse pealuu, jalgadeks woki kedrewarred ja sabaks ahjuluud.
15.
Kolmel kesknädali ja neljal neljapäewa õhtul järge mööda korjatakse wanu luude, wihtu, wanu wiisku ja muid sarnasid asju tua peal; wiimasel neljapäewa õhtul seatakse nad kokku, lõigatakse parema käe nimeta sõrme ja lastakse were tilgad kokku kogutud ainete peale, kus juures lausutakse ja hing wanale paganale lubatakse. Selle peale hakkab loom elama ja waranduse wedaja on walmis.
16.
Tulihänna kindlad jaod on lagunenud wankri ratta rumm ja wana luud; need jäewad kehaks ja peaks. Nende ümber pannakse hulk pehmeid asju, puudumata aga wari, mis katkise aknaruudu ees olnud, wana küürimise nuustik, naeste särgi alumine palistus ja mõned tulihänna tegija kaenlaalused karwad. Katteks wõetakse wana kott.
Ehk teisiti: Tulihänna tegemiseks on tarwis katkised kausid, puu lusikad, hõbe helmed, herne warred. Kaussidest tehakse istumise koht, lusikatest paled, hõbehelmetest silmad, herne warrest soolikad.
17.
Tulihänna paneb peremees iseäralikkude nõidumise sõnadega takkudest, wanadest närudest, männa koorest j. n. e. kokku, kellele siis kahest otsast põlenud pieru tunglad jalgadeks seatakse. Sellega läheb ta kolm neljapäewa õhtut ühe risttee peale ja hüüab wana musta appi, kes siis ühe maha tehtud kauba järele seda kunstlikku waranduse korjajat elusse ajab ja töösse paneb. Wana kurat nõuab siis üht musta jänest käerahaks, saab aga kawalast Eestlasest petetud, kes temale musta isase kassi jänese asemel annab.[2] Säärane pettus näis iga kord õnneks minewat, sest et petjal selle järele midagi wiga ei ole.
18.
Puuki tehes lausutakse:
Sünni, sünni puugikene,
Oma isa hinge peale,
Sünni, sünni, teedukene!
19.
Nõid, kes õnnetoojat teeb, wõtab ta kehaks wana luua, selgrooks hobuse pealuu, jalgadeks paar kedrewart ja käteks paar hobuse jalaluud. Need kõik siotakse punase lõngaga kinni. Punane lõng tähendab sooni. Selle peale pannakse elukale wana kübara põhi pähä ja tehakse särk ja püksid. Kolmandamal neljapäewa õhtul hakab ta elama jne.
20.
Kes puuki tahab saada, piab kolm neljapäewa õhtut täiskuu ajal ristteele minema ja seal „Issameied“ paluma. Kolmandal korral tuleb puuk ja siis piab talle pahemast käest nii palju werd andma, et sellega puugi igatseja nime wõib kirjutada.
21.
Hiidlased teewad tulihända (kratti) seda wiisi: nad wõtawad pika toru, täidawad selle takkudega ja pigiga, panewad kaltsud ümber ja pika saba taha.