Krati-raamat/Kratt ja kurat
VII.
Kratt ja kurat.
Isamaa kalendris 1887 ilmus üks kirjatöö, mis näidata püüdis, nagu oleks kurat seesama, mis kratt, ehk ütleme õigemini, nagu oleks kurati sõna krati wõi skrati sõnast sündinud. Paraku ei ole selle küsimuse kohta tänini mujalt mõtteid awaldatud, ehk küll küsimus tõesti pikemat läbirääkimist ära teeninud. Mina ei julge omalt poolt, et küsimuse läbirääkimine seni täiesti seisnud, kindlat otsust küsimuse kohta teha; ma awaldan esiti Isamaa kalendris trükitud mõtteid ja lisan siis ainult pisut oma arwamist juurde.
Mitme umbääliku kõrwuseismise pärast sõna hakatuses oli sõna skratt Eestlasele liig raske wälja rääkida; ta jättis esimese tähe maha — nii lueme nimetatud kalendris. Nii jäi „kratt“ järele. Kratt oli weelgi raske. Nüüd ei tahetud enam tähte eest ära heita, nagu tawalisesti tehakse, waid selle asemel lahutati mõlemad umbäälikud sõna hakatuses see läbi, et mõlemate wahele täisäälik u liideti. Nii sündis kratist praegune kurat. K äraheitmisega oleks kratist „ratt“ saanud, mis ometi rotiga liig ühte moodi oleks kõlanud. Et aga suure kurjategija krati ja wäikse kurjategija roti wahel wahet teha, pidi u appi tulema ja kratt kuradiks ümber muutuma.
Kas on keeleseaduste järele wõimalik, et kratist „kurat“ wõib sündida? Kas liidab Eesti keel täisäälikuid umbäälikute wahele sõna kergemaks wäljarääkimiseks? Liidab küll. Seda tunnistawad teised sõnad. Wõtame näituseks Saksa sõna Amt. Sest on Eestlane oma ameti teinud. Lõpu kaks umbäälikut oliwad talle liig rasked wälja rääkida ja sellepärast liitis ta neile täisääliku e wahele. Nimedest Friedrich ja Christine tegiwad Eestlased Widriku ja Kirsti. Siin leiame küll ka juba tähtede ärawahetuse, aga ikka annawad need nimed aru, kudas Eesti keel umbäälikuid püüab täisäälikutega lahutada. Sarnane näitus on ta Kõrstus Kristuse asemel. Oma lapse põlwes weel kuulsin wanu inimesi sagedasti Kristuse asemel Kõrstus ütlewat, sest kaks umbäälikut oliwad neile liig rasked wälja rääkida. Sarnast täisääliku wahelewõtmise tunnistust annaksiwad ka sammet, sinep j. n. e.
Mis tähendas aga Skandinawlaste „skratt“? „Skratt“ tähendas ühte kurja waimu ehk, wõiks ka ütelda, lendawat madu. Kes ennast selle kurja waimu omaks andis, sellele tegi ta head, teistele aga kurja. Teda üeldi wanadest luudadest, pieru tungaltest, narudest, takkudest, männa koortest jne. tehtawat ja enesest alati tulist haga järele jätwat. Eks see olnud hirmus elukas küll! Skandinaawlased rääkisiwad niisugusest koledast loomast palju ja kartsiwad teda wäga; nende käest pärisiwad siis ka Eestlased kurati kartuse. Eesti kurjad waimud niisugused koledad elukad ei olnud. Skandinawia „kuradi“ tegiwad siis Eestlased, et see kõige koledam oli, oma kurjade waimude kunningaks, kellele hiljem weel Sakslaste käest siku sarwed, hobuse jalad, kulli küüned, härja saba ja kõrwend hais juurde laenati ja tuline põrgu asupaigaks anti.
Nii umbes Isamaa kalender 1887 kurati kohta. Mis piame selle kirjutuse kohta ütlema, kas teda õigeks pidama wõi hukka mõistma? Ma ei ole keeletark ega tohi siis nime seletuse kohta lõpu otsust anda, pian aga ütlema, et ma omalt poolt ei julge ühele ega teisele poole hoida, enne kui mõni keeletark kurati nime sündimise kohta oma mõtteid awaldanud. Minu meelest nähikse Isamaa kalendri kurati peawiga see olewat, et selgesti küllalt kätte ei näidata, kudas kratist kurat sündinud, missugusel põhjusel nimelt u sõnasse tulnud. Nii kaua kui see kindel seletus andmata, seisab kurati ja krati sugulus nõrkade jalgade peal.
Wõimalik on aga sugulus krati ja kurati wahel küll. Holzmayer näituseks kirjutab tulihänna kohta: Saarlased arwawad temast, et ta elus kurat on, kes oma sõpradele ja seltsimeestele kõiksugu rikkust majasse kannab. — Niisama tähendab Russwurm[1]: „Nagu sagedasti kujutuste juures, kellel tõsist põhjust ei ole, läks üksikute waimude nimede tähendus teiste nimedega segamini, nii et algupäraline maja- ehk metsawaim tulihännaga kokku sulab, mis peale siis jälle kuratiks moondumine ette tuli.“
Oma olemise poolest lähewad kratt ja kurat ühe teisega kaunis ühte ja, kui keeleteadus selle wasta ei waidle, wõiks kurat küll kratist sündinud olla; kudas aga lugu ses küsimuses tõesti on, seda piame see kord lõpusõnata jätma ja asja keeleteaduse hooleks andma.
- ↑ Inland, 1848 nr. 30.