Kilplaste jutud ja teud/30
←29
|
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud Friedrich Reinhold Kreutzwald |
31→
|
Kolmaskümnes peatükk.
Kuda üks Kilpla naene munadega turule läks, oma tulewat õnne kokku arwas ja mis seal pikemalt sündis.
Kuida üks tõelik wana tark sõna ütleb:
„Tühi lootus ja pik ootus
On mõndagi halbiks teinud
Ju mitu meest kahju näinud:
Kui arwul ei olnud mõistus.“
Nõnda juhtus ka lugu selle Kilpla naesega, kellel üks wirk muneja kaua oli, kes iga päew ühe munakese pesasse munes. Naene korjas mune kunni nii palju koos oli, et nende eest wiisteistküminend kopikat turul arwas hinda saama. Siis pani ta munad kaera libledega ühe wakakese sisse ja läks turule. Teel, kui üksipäini linna poole sammus, tuliwad naesel mitmesugused mõtted pähs; mitme muu asjade wahel tuli ka munakorwike meelde, mis ta pea lael kandis. Tee lühenduseks rääkis ta iseenesega pika jutu ja tegi sedawiisi aru: „Waata, turul saad sa wiisteistküminend kopikat munade eest. Mis sa selle rahaga tahad teha? raha eest ostad sa enesele kaks munewad kaua. Need kaks ja see kolmas, mis sul kodu on, munewad igapäew kolm muna, see teeb kümne päewaga 30 muna. Munad müüd sa ära ja ostad aega mööda weel kolm kana lisaks, mis rahast üle jääb, on puhas kasu. Nüüd on sul kuus kana; need munewad ühel kuul sada-kaheksakümmend muna; need munad müüd sa ära (sööd ise wahel ka ühe munakese) ja paned raha kokku. Kanadest wõid sa mõnda saada: wanad, kes enam ei mune, müüd sa ära, see on üks; noored munewad sulle mune, see on teine; nemad auduwad poegi wälja, mis osalt üleskaswatud ja kana karja suuremaks teed, osalt jälle ära müüd ja tibukeste eest raha saad, see on kolmas; pealegi wõiksid sa nende seljast sulgi kitkuda, kui hanedest, see on neljas kasu. — Kokku pandud raha eest tahad enesele hiljemine mõned haned osta, mis ka tulu toowad: munadega, poegadega ja sulgedega. Nõnda leiad sina tulu kanadest ja hanedest ja saad paari nädali pärast nii ja nii kaugele. Peale selle saad sa omale ühe kitse ostma, kes sulle piima annab ja tallekesi toob. Sedawiisi on sul noori ja wanu kanu, noori ja wanu hanesid, mune, sulgi, piima, kitsetallekesi ja willu, sest sa wõid katsuda, kas kitse ei wõi niita. Peale selle ostad sa enesele ühe emmise, sest kaswab jälle tulu endise tulu kõrwa, sa saad emmisest põrsaid, liha, worsti, käkki ja muud. Nüüd ostad sa enesele ühe lehma, see annab piima, koort, wõid, wasikad ja sõnnikud. Mis sa sõnnikuga teed, kui sul põldu ei ole. Sa ostad enesele ühe põllu, sealt saad wilja, et hiljem wilja ostmist enam tarwis ei ole. Nüüd tahad sa hobusid osta ja sulasid palgata, kes sul lojusid rawitsewad ja põldu hariwad. Peale selle ostad sa lambaid. Siis ehitad enesele suurema maja, et wõid ise sees elada ja mõne kambri teistele üürida. Aega mööda ostad omale ühe mõisakese. Puudust ei wõi sul rahast olla, sest sul on kasu: noortest ja wanadest kanadest ja kukedest, noortest ja wanadest, hanedest ja munadest, kitse piimast, willast, lammastest, kitse ja lamba talledest, sigadest, põrsastest, lehmadest, wasikatest, põldudest, heiuamaast, majaüürist ja maast. Selle peale wõtad sa omale ühe noore mehe, kellega sa rõõmsalt tahad elada ja ise igapäew auus proua olla. Oh, kui ilus ja kena saab sul siis lugu olema, sul ei ole tarwis kellegile hääd sõna anda! Juh-hei, juh-hei, juh-hei-hopsassa!“ Nende mõttetega tõstis naesuke jalga tantsu joonele, unustas kogemata munawaka, mis pää peal seisis, ja oli rõõmu pärast otsekui joobnud. Kui ta nüüd parajalt tantsides: juh-hei, hopsassa hõiskas, tõstis ta hüpates käe ülesse, aga, oh häda! käsi puutus muna korwikese külge, et korw pääst maha ja munad pihuks ja puruks kukkusiwad. Sellega langes loodetud rikkus, auusa prouaga tükis munade puru ja rooja sisse maha, ja pisara pillike lõpetas juh-hei ja hopsassa! otsa.