Mine sisu juurde

Kilplaste jutud ja teud/3

Allikas: Vikitekstid
2
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini weel üleskirjutamata jutud ja teud
Friedrich Reinhold Kreutzwald
4

Kolmas peatükk.

Kuda naesed Kilplas üheskoos nõuu peawad, mehi koju tagasi kutsuda, ja sellepärast sõnumiku kirja meestele läkitawad.

Mees ei wõi mitte ilma naeseta olla, naene ei mitte ilma meheta. Sest kus meest ei ole, seal ei ole ka isandat; kus isandat ei ole, seal ei ole ka hirmu; kus hirmu ei ole, seal teeb igaüks, mis ta tahab; kus igaüks teeb, mis ta tahab, seal kuuleb üks arwast teise sõna; kus kedagi enam teise sõna ei kuule, seal läheb asi hukka. Peab ju igas kohas üks ikka teisele kätt abiks pakuma, tööd teise käest wõtma ja edasi toimetama, et töö ühtepuhku edasi läheks, nõnda kuda suurtes wabrikutes seda näha wõime, kus üksnes see läbi nii palju häid asju korda saadetakse, et töötegijad, kui rõngad ahelas, üks teisele abiks on. — Teiselt poolt, kus naest ei ole, seal ei ole mehel täieliku seestpidist majapidamist; kus täieliku seestpidist majapidamist ei ole, seal ei ole ka kuskil paigas täieliku kogukonna olemist; kus weel täieliku kogukonna olemist ei ole, seal on rahwas alles lapse põlwes; kus rahwas alles lapse kätkis uinub, seal ei ole mehe ealist olemist kuskil loota.

Kus naeseta leiame mehe,
 Seal on üks pää, kellel ei keha;
Meheta naeses selgest sa näed,
 Kuda üks keha, kellel ei pääd.
Kuskil ei wõi täieliku keha,
 Olgu mees ehk naene: üksinda teha.

Sellepärast, et ei kumbki ilma teiseta üksi täielik ei ole ja üks ilma teiseta ei wõi sigineda, sünnib siis, et mees ja naene teine teist himustawad ja otsiwad, kokka astuwad ja üheskoos elawad, ehk küll mitte kõik lepilikult ühte ei taha jääda, waid sagedast üks teisele ristiks läheb. — Kilpla naesed saiwad seda kõik aega mööda tunda, mida enam kahju nad oliwad saanud, ja tuli siis kõik naeste kogudus, mis sel ajal walitsust ja ametid toimetas, ühel päewal küla wainule kokku, sellepärast nõuu pidama: kuda kõiksugu tulu wõiksiwad kaswatada. Teiseks taheti nõuu pidada: kuida edespidi seesuguse kahju eest wõiksiwad hoida, et maja elamine ja warandus hoopis hukka ei läheks. Kui juba raske on palju päid ühe kübara alla panna, siis on weel kümme kord raskem neid ühe tanu alla ühendada. Seda nähti praegu Kilplas. Pika mõtlemiste ja laialise lorimise pärast wõeti wiimaks ommetegi ühel meelel nõuuks, mehi wõeralt maalt tagasi kutsuda. Wõeti nõuuotsust korrale seades, lasiwad naesed ühe sõnumiku kirja sedawiisi ülespanna ja paberi peale kirjutada, ja läkitasiwad seda kõiki paiku ja iga nurka, kus nad aga oma mehi teadsiwad olema. Mul on wäga hää meel, et Kilpla naeste kirja sõna sõnalt wõin lugejale kuulutada; mis mõned muidu minu tööks wõiksiwad pidada; siin ta on:

„Meie, kõik Kilpla naesterahwa ühendatud kooskond, läkitame teile, meie truui armsa abikaasadele, ühtlasi ja üksiti: palju tuhat terwisid ja anname sel wiisil teada: sest et (kiitus ja tänu Jumalale!) kõik meie suguwõsa kõrgema tarkuse ja mõistusega nii rohkel mõõdul muu rahwa ees õnnistatud on, et kaugel maalsed suured isandad seda mitte üksnes ei kuule, waid ka kõigis ettetulewail asjul Kilplaste tarkust himustawad tarwitada, ja sellepärast kaua aega teid oma juures peawad; sest tõuseb siis mure, et teie neist enam kogunist lahti ei peaseks, waid wõeral maal wõiksite elupäiwi edasi ajada ja lõpetada; — aga waheajal meie asjatallitus kodu ei kordaminikut ega sigidust kuskil ei leiaks; sest et kõik asjad wastuoksa käiwad, põld, kust toidust saame, harimise puudusel hukka läheb, lojuksed kõhetumaks jääwad, pererahwas enam sõna ei kuule, lapsed wallatuses ülekätt wõtawad; jäägu rääkimata muud wigadused, mis teie ära olemisest tõusewad, kuda seda ise oma laia tarkusega äraarwata wõite, niisama wähe tahame teile meelde tuletada, kuda meie kuulus Kilplaste sugu, mis nii kaua aega õnnelikult kestnud, seeläbi õhtule jõuab ja lohaka majatallituse läbi wiimaks hoopis ärakaub ja otsa lõpeb: Sellepärast ei ole meie, neid ja teisi asju tähele pannes, mitte wõinud tegemata jätta, mis meie kohus on, sedawiisi teile teie kutsumist ja ametit meelde tuletada ja teid koju tagasi kutsuda.

„Mis teie siis nii palju enam wastu wõtma ja tegema saate, kui järelearwamises ise leiate, kuda kõige odawlikuma kombe wastu meie waesed naesed teist, kus teie suu ja sõnaga meile tõutasite truudust ja usku pidada, nüüd juba kaua aega hoopis leseks jäetud oleme olnud, otsekui ei oleks meil üksteise wahel ial midagi pikemaid tegemisi ja tallitusi olnud, kes meie ommetegi teie liha ja werd oma südame all oleme kannud. — Tõelikult, õnn on üks ümmargune kera ja wäga muutlik, mis hõlpsalt teise sõrwa peale wõib weereda. Ehk kas teie ei ole ial wana tarka sõna kuulnud:

„Neiu arm ja roosi lehed,
 Suurte heldus, koidu tähed,
Kaardi mängil saadud raha:
 Lõpwad kiirest, jääwad maha.“

„Kas arwate armu ja heldust igawest kestma? — Kõik on muutlik ja kaduw siin ilmas: täna kuld homme muld. Kui palju parem ja tululikum, jah, kui palju kiitlikum ja auulikum oleks teile; kui teie kodu omas majas enda asju ja tülisi toimetaksite, hääs wabaduses, kiituses ja rahus elaksite, oma põldude wilja maitseksite, ja oma naeste ja lastega, sõbrade ja sugulastega seltsis ennast rõõmustaksite, ei ial seda kartes, et kesgi teid sest priimehe põlwest, mis kullast ja rahast kõrgemaks tuleb arwata, tohiks wälja tõugata ja ära ajada. Ja ehk küll tõsi on, et meie kohus wõerast rahwast teenida ja aidata, siiski wõiksite teie seda küll teha, aga sellepärast koju ja omaste juurde elama jääda. Kes teie abi tarwitab, see oskab teid ka kodust otsida, ehk temal ei saaks selle asja pärast suuremat häda pakitust olema.

„Seda wõite kõik, armsad mehed, ise palju paremine äramõista ja läbi arwata, kui meie pikemalt tahame kirjutada: et asjade lugu eeskuulutatud kombel sünnib, ja weel mõnda pakitust ja tõsist süüdi enam leida on, kellest meie siin pikemalt ei räägi, mis teid koju tulekule peawad kihutama ja ajama. Sellega on meil tahtmine, seda sõnumiku kirja lõpetada, lootes, et meie meele tuletamine ja noomimine teist nõnda saaks wasta wõetama, et teie õige kiirest ja aja wiitmata teele lähete ja koju tulete. Nõuuks peetud ja wälja antud Kilplas, taga Uppakallo, Kalkuni maal, ja teie oma pitseriga, mis õiguse pärast naeste käte ial ei tohiks hoida anda, pitseritud ja kinni pandud, sel aastal ja pääwal etc.“ (Aasta number ja kuu pääw oliwad nõnda kustunud, et ma neist aru ei saanud).