Kaja/1934/02/20/Maarahwa suur rongikäik pealinnas
| Maarahwa suur rongikäik pealinnas (1934) |
| Kaja, 20. veebruar 1934, nr 43, lk 5. |
Maarahwa suur rongikäik pealinnas.
„Walitsus ei luba wägiwalda ega korrarikkumisi“.
Põllumeeste kongress käis Toompeal riigiwanemat terwitamas.
Põllumeeste kongressi saadikute rongikäik riigiwanema juurde Toompeale kujunes haruldaselt wõimsaks organiseeritud maarahwa üksmeele ja jõu demonstratsiooniks. Sellist arwukat ja jõulist põllumeeste meeleawaldust nägi pealinn esmakordselt. „Estonia“ teatrimaja ees hakkasid põllumehed ridu korraldama kella ½4 paiku p. l. Maja esine täitus tüsedate maameeste kujudega; peade kohale kerkis roheliste lippude mets. Teatrimaja ümbrust täitis tihe rahwamurd, samuti uulitsate ääri, kust rongikäik pidi läbi minema.
Weidi enne k. 4 hakkab maameeste rong muusikahelide saatel Toompea poole liikuma. Rongi ees kantakse riigilippu, sellele järgneb üleriiklise põllumeeste esituse lipp. Esituse lipu järgi sammuwad põllumeeste organisatsioonide keskjuhatuse liikmed, neile järgnewad teised kongressi saadikud. Liigutakse kolme kaupa reas. Põllumeeste saadikute hiigelrong astub kindlal, maamehelikul raskepärasel kõnnakul rõõmsate marihelide saatel riigipead terwitama. Roheliste lippude õõtsuw meri pakub haarawat waatepilti. Eriti pääsis maarahwa wägew rongikäik mõjule Wabadusplatsil.
„Ei olegi lõppu, lipud ja lipud,“ imetlewad pealtwaatajad. Rong wenis määratu pikaks. Esimene ots oli jõudnud juba Toompeale, kui rongi lõpp „Estonia“ eest liikuma pääses. Linnarahwas jälgis elawa huwiga roheliste lippude hiigelahelikku. Kasukad, läki-läkid, weesaapad ― nii oli maarahwas tulnud pealinna „wallutama“. Siin-seal patriarhaalsed täishabemega näod. Kogusummas oli rongikäigus mitutuhat inimest.
Maakonnad liikusid rongis tähestiku järjekorras, eesotsas Harjumaaga. Lipud sarnanewad üksteisele, ainult mõned wäikesed erandid puutusid silma, nii oli Saadjärwe kogu lipule maalitud kaks rukkiwihku ristamisi. Kell lähenes ½5-le, kui rongikäik oli end riwistanud Toompea lossi esisele platsile. Rohelistest lippudest moodustus tihe mets. Lippe oli wäljas 150 ümber. Meeleawaldajate saabumisest läksid riigiwanemale teadet wiima härrad Jürman, Tupits ja Hünerson.
Riigiwanem K. Päts wäljus. Teda terwitati hümni ja terwitusmarsiga.
Riigiwanemat terwitas selle järele 9. põllumeeste kongressi nimel Wõrumaalt, Aleksandri wallast pärit Aleksander Lauk järgmise kõnega:
„Kõrgesti austatud härra riigiwanem! Kongressi liikmed on siia selleks kogunenud, et Teid terwitada ja Teile jõudu ja õnne soowida raskes riigiwalitsemise töös.
Meie teame wäga hästi, et käesolew silmapilk Eesti riigile wäga keerulisi küsimusi ette seab. Kuid meie, põllumehed, loodame kindlasti, et meie riik neist küsimustest Teie wilunud käe juhtimisel õnnelikult üle saab.
Meie tuleme Teile kinnitama, et põllumehed on alati walmis Eesti iseseiswuse ja Eesti rahwa parema tulewiku eest ohwrit tooma, kui seda tarwis.
Meie terwitame Teid, härra riigiwanem, kui Eesti riigi suurt juhti ja soowime Teie tööle edu ning õnne!“
Riigiwanem K. Päts wastas lühikese hoogsa ja sütitawa kõnega:
„Austatud põllumeeste organisatsioonide esindajad! Tänan teid südamlikkude soowide eest. Tänan isamaalsuse ja lojaalsuse eest. Olen kindel, et organiseeritud põllumehed on walmis tooma igasugust ohwrit ja riiki kaitsma. Need lipud siin näitawad, kui hästi on organiseeritud meie põllumees. Nende lippude taga seisawad tuhanded ja tuhanded põllumehed. Walitsuse esindajana wõin ütelda, et wõite rahulikult jatkata oma tööd. Walitsus teeb kõik, et rasked ajad läheks mööda ja walitsusel on küllalt jõudu kõigist hädaohtudest jagu saada. Walitsus ei luba wägiwalda ega ähwardusi ja astub kindlalt wastu riigikorra rikkujate wastu. Annan oma hallide juuste juures sõna, et walitsus ei luba mingit wägiwalda ega riigi korra rikkumist...“
Siin katkestub riigiwanema kõne spontaanselt paisuwate waimustatud „elagu“ ja „brawoo!“ hüüetega.
Lõpuks riigiwanem palub saadikuid wiia maale teate, et Eesti riik läheb rahulikult üle uuele põhiseaduslikule korrale.
Meeleawaldus lõppes hümniga. Riigiwanemale lauldi kolmekordselt „elagu“. Rongikäik lahkus. Riigiwanema eest möödudes langetati lipud. Toompealt tuldi alla Komandandi uulitsat kaudu, liiguti orkestrite helidel läbi Harju ja Wiru uulitsate „Estonia“ ette tagasi. Seal keriti lipud kokku ― kojusõiduks. Saadikute nägudel peegeldus rahulolu hiilgawalt korda läinud meeleawalduse üle.
Igal pool, kust rongkäik linnas läbi läks, oli rahwast murruna waatamas. Imetleti, et küll on palju põllumehi ja küll on põllumeeste kogudel suur ning tugew organisatsioon.