Kaja/1933/10/31/Wirumaa põllumehed olid koos
| ||||||||||
Austati riigivanemat K. Pätsi. “Jumal õnnistagu teda ja tema tööd!” Koonduslane Leps Virumaa esitusest välja. Koonduse agitaator kihutati koosolekult minema.
Pikema vaheaja järele tulid Virumaa põllumehed laupäevaks 28. okt. Rakverre kokku ― pidama esituse täiskogu koosolekut. Ilmunud oli ligi 70 osavõtjat. Saadikutest tuletasid mitmed meelde, kuidas eelmisel koosolekul, mis aprillikuus veel koondusega ühiselt peeti, koonduslased omavahel tülli läksid ja kuidas Loorents siis sõjaka näoga saalis ringi marssis ja oma kaaslasi pusslenderiteks ristis. Oli loonud mõnusa sõimusõna see eelmine koosolek. Kära ja müra oli seal nii palju, et hiljem põllumeeste kogude kongressil keegi ütles: olime seal koos nagu sead ja haned.
Nüüd oli kõik sootu teisiti. Põllumehed tulid nüüd kokku töömeeleolus ja aeti asjalikku juttu.
Koosoleku juhatajaks valiti Virumaa põllumeeste esituse esimees K. Pajos, kirjatoimetajaks esituse sekretär A. Tartu.
Tervitusi oli saatnud riigvanem K. Päts, keda oodati kõnelema, kuid kes töö rohkuse tõttu ei saanud tulla. K. Pätsi auks tõusti püsti ja üks vanem põllumees lausus: “Jumal õnnistagu teda ja tema tööd”.
Pikema ja tühelepanuköitva kõnega esines üleriiklise põllumeeste esituse esimees, end. majandusminister A. Jürman.
A. Jürmani kõne.
Tema ütles: Meie vanapõllumees ei ole juhuslikult peremeheks saanud. Tema on juba mitu põlve peremees olnud ja peremehe vastutust kannud. Seetõttu on temast mitme põlve jooksul välja kasvanud kindla ilmavaatega inimene. Ka asunike hulgas on tublisid mehi, kuid nende esitajate ridades on seni liig palju vastutustundeta elementi, kes nagu umbrohi tahtis rikkuda põllu, kui meie veel koondusega koos olime.
Ei saa olla mõeldav, et see kirju ollus võiks põllumeeste liikumise juhtimise oma kätte võtta. Nemad peavad astuma ühendusse endise tugeva jõuga ja liituma sellega. Põllumeeste kogud jäävad selleks põhjaks, mille ümber koondub edaspidi terve põllumeeste pere. Koondus arvas, et neil läheb korda põllumeeste kogusid lämmatada. See oli eksitus. 7 meest lahkus küll riigikogus põll.-kogude ridadest, kuid kaks neist on juba tagasi tulnud ja tuleks veel teisigi, kuna neil on isiklikus elus asjaolusid, mis ei lase meil nendega koos töötada.
Meie oleme pikki võitlusi pidanud ja karastatud inimesi pole kerge võita. Põhiseadus on nüüd muudetud. Meie algatasime omal ajal selle küsimuse. Vabadussõjalaste organisatsioon oli meile viimasel ajal selles võitluses toeks. Nüüd tahavad nad lugeda seda täiesti oma teeneks. See pole õigus. Kui põllumehed ei oleks aastate kaupa eeltööd teinud ja pinda valmistanud, siis poleks olnud nüüd juttugi põhiseaduse muutmisest.
Ka põhiseaduse küsimuses läksime lahku asunike koondusega. Nemad töötasid vastu. Kui meil oli ühine kongress, siis põllumeeste kogud olid sunnitud eraldi kuulama K. Pätsi kõnet põhiseaduse muutmisest. Koondus ei soovinud seda kuulata. Ja veel viimasel silmapilgul katsus koondus teha takistusi põhiseaduse parandamiseks kvoorumi tõstmisega.
Uss põhiseadus annab riigipeale suure võimu. Kui seda õieti tarvitatakse, siis tuleb see ainult kasuks rahvale. Loodame, et rahvas valib riigipeaks tubli ja äraproovitud mehe.
Meil on olnud riigi eesotsas mehi, kes pole õnnistuseks olnud rahvale. Rahvas pole neid otseteed valinud ega pole süüdi selles, et nad etteotsa said. Niisugune oli näiteks Tõnissoni valitsus. Tema tegevus kujunes niisuguseks, et ei saanud muidu enam valitseda, kui sõjaseisukorra ja tsensuuri abil. Tõnissoni valitsus kartis rahvast. Isegi ülikooli koosolekutele saadeti politsei.
Vabadussõjalased ütlevad, et erakonnad peavad nüüd kaduma. See on neil eksitus. Ei ole kuskil ilmas vabariiki ilma erakondadeta. Erakonnad ütlevad rahvale, mis nemad tahavad, mis on nende programm. Siis rahvas valib ja vaatab, kuidas nemad oma programmi täidavad. Põhisedduse muutmise küsimuses meie läksime koos vabadussõjalastega. Kuidas edaspidi saab, see oleneb nende seisukoha võtmisest. Arvatavasti lähevad nad riigikokku iseseisva erakonnana ja kui meie nõudmised nende omadega kokku lähevad, siis võime leida sõbralikku koostööd ka edaspidigi.
Lõpuks peatas A. Jürman majandusküsimuste juures. Kõne võeti vastu elavate kiiduavaldustega.
Peale selle kõnelesid rkl. A. Vann turundamisküsimustest ja esitusesekretär A. Tartu põllumeeste organiseerimistööst. Hr. Vann andis huvitava pildi meie karjasaaduste turundamise praegusest olukorrast ja näitas, kuidas eelmine valitsus risti vastu talitas põllutöökoja ja põllumajandusliste organisatsioonide soovidele.
Kõnelejale avaldati rohkesti kiitust. Läbirääkimiste ajal kerkis üles koondusse üleläinud rkl. A. Lepsi küsimus. Ühel häälel võeti vastu otsus: “Virumaa põllumeeste esituse täiskogu mõistab hukka esituse juhatuse liikme A. Lepsi tegevuse ja loeb ta lahkunuks Virumaa esitusest ning põllumeeste kogude erakonnast üldse.”
Vahepeal on kogu aeg koosoleku ruumi piiranud koonduse Virumaa agitaator Lõõtsmann, kuid ei pääse kuidagi kuulama, mis sees kõneldakse ja tehakse. Võtab siis viimaks julgust ja hiilib uksest sisse ning katsub end rahva sekka ära poetada. Teda aga märgatakse ja kostavad hüüded: välja! Lõõtsmann kaobki rutem kui ta tulnud.
Koondusse üleläinud juhatuse liikmete Lepsi ja Tollmanni asemele kutsutakse Tiido ― Kütist ja Lehtmets ― Rakverest. Üleriiklise põllumeeste esituse täiskogusse valitakse Tollmanni asemele Ager ― Kundast.
Peale asjalikke läbirääkimisi põllumajanduslikkude küsimuste üle ja resolutsioonide vastuvõtmist lõpeb koosolek kell 4 p. l. hümni laulmisega.
Vastu võeti järgmised resolutsioonid:
1. Virumaa põllumeeste esituse täiskogu konstateerib, et põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmisega on tagajärgi annud see võitlus, mille põllumeeste kogude erakond aastate eest alustas meie riigikorra parandamiseks.
Seda võitlust põllumeeste kogud olid kaua aega sunnitud pidama üksinda, kuid sellest hoolimata on nad järelejätmata visadusega kõik teinud, et kanda riigikorra parandamise mõtet laialdastesse rahvahulkadesse ja teha seda terve Eesti rahva asjaks.
See töö ja võitlus on tagajärgi annud. Viimasel rahvahääletusel on põllumeeste kogude erakonna liigete pooldav seisukoht olnud kaaluva ja olulise tähendusega, ilma milleta eelnõu läbiminek poleks olnud võimalik. Seejuures nägid põllumeeste kogud eelnõu läbiminekus demokraatliku korra parandamist, mitte aga kaotamist ja selle asendamist mingisuguse uue võimuvalitsusliku korraga. Nüüd peab põllumeeste kogude erakond valvel olema, et uut põhiseadust täidetaks ausas demokraatlikus vaimus.
2. Virumaa põllumeeste kogude esituse täiskogu leiab, et põllumeeste kogude organisatsioon on pidanud kogu meie riigi iseseisvuse kestel tagajärjerikast võitlust põllumehe ja terve Eesti rahva huvides. Tema on viinud ausse eraomanduse mõtte, on igapidi aidanud korraldada meie riigi ja rahva, eriti põllumehe majanduslikku ja kultuurilist elu, on kätte võidelnud põhiseaduse parandamise. Seepärast igasugune katse lõhkuda põllumeeste kogude erakonda tähendab kallaletungi kaaluva ja ajaloolise tähtsusega riiklikule tegurile. Niisugustele katsetele põllumehed astuvad täie jõuga vastu.
3. Täiskogu avaldab täit lugupidamist ja usaldust vanale rahvajuhile Konstantin Pätsile erapooletu töövalitsuse loomise puhul ja loodab, et sel valitsusel korda läheb rahulikkudes oludes uut põhiseadust ellu viia.
4. Täiskogu mõistab hukka eelmise valitsuse kavatsuse kaitseväele Soomest hobuseid vahetada, kuna meie põllumehed küllalt niipalju ja nii häid hobuseid kasvatavad, et neid ka kaitseväele jätkub.