Haruldane paetahvel Tartus
| ||||||||
Leid maa seest kaevu puhastamisel. Tahvlil leidub kiri, mis sarnaneb kiilkirjale.
[muuda]Mõni aeg tagasi avastati Tartus Kalmistu tänaval nr. 27 kaevu puhastamisel umbes 2―2,5 mtr. sügavuses suur paetahvel omapärase pildiga, mille all leidub kiri, mida ei ole senini suudetud lugeda. Tahvel on teadlaste hulgas suurt tähelepanu äratanud.
Kõnesoleva tahvli leiust liikusid Tartus juba mõnda aega kuulujutud, kuid lähemad andmed tema kohta puudusid. Sama teema üle oli meie kaastöölisel Tartus vestlus linna arhivaari hr. Tenderiga. Et leiust täielikku pilti saada, siirduti seda vaatama.
Tahvel, mis on mõne aja eest välja kaevatud ja nüüd võrdlemisi puhas, nii et temas kõik peensused küllaltki nähtavad on, asub Kalmistu tän. nr. 27 maja õuel. Nagu majaomanik pr. Elfriede Zauram seletab, on kivi välja tulnud kaevu puhastamisel. Kaev, mille sügavus tervelt 20 sülda, olnud vana ja vajanud parandamist. Sissevajunud külgede lahtikaevamisel sattunudki töölised kõnesolevale tahvlile, mis
asunud umber 2―2,5 mtr. sügavuses.
Tahvel asunud mullas lapiti. Kaevamisel on leitud ka teisi iseäralikke kivitükke, kuid need on kaduma läinud. Nagu majaproua seletab, on ta valmis tahvlit andma muuseumile, kuid seda ei ole millegi pärast senini ära viidud, kuigi tema hoidmine õues võib talle saatuslikuks saada, sest toetudes kuurile, võib ta kergesti sealt maha libiseda.
Leitud tahvel on paksust paest; ta on 100 sentimeetrit kõrge, 85 sm. lai ja 12 sm paks ― seega siis päris tugev mürakas. Tahvli ääred kui ka tagakülg on tasandamata.
Nagu pildil näha, on tahvlil kujutatud mehe nägu ja rind, millel vastas asub väljasirutatud keelega
madu.
Kujutuse alla on raiutud paesse tähed, millistel on teatav sarnasus kiilkirjaga. Ükski täht pole teisele sarnanev, seega korduvaid tähti siin pole. Tähed on raiutud tahvli sisse, kuna kujud aga tõusevad pae pinnast kõrgemale. Arvestades tahvli suurust, võib märkida, et selle väljaraiumine on nõudnud rohkesti aega. Nagu hr. Tender oma tähelepanekute najal kindlaks tegi, võib öelda, et tahvel võrdlemisi vana on, mida näitavad kujude äärtel leiduvad tundemärgid.
Et kindlaks määrata tahvli vanadust ja ka seda, kas on tegemist mõne haruldase leiuga, pöördus meie kaastööline vastavate ülikooli õppejõudude poole.
Kõneldes kunstiajaloolise külje eriteadlase prof. St. Karlinguga, avaldas viimane, et kujude järele pole võimalik midagi kindlat öelda, selgust võiks siin ehk tuua tekst, mida prof. W. Anderson võiks lahendada. Mis puutub kujudesse, siis neid siduda mõne ajaloolise perioodiga pole võimalik. Mõlemad kujud on väga primitiivsed, eriti mehe pea. Viimases on eriti tähelepandav silma ja kõrva asend ning kuju, mis näitab, et “kunstniku” võimed pole kuigi suured olnud. Võiks ehk tegemist olla mõne vanaaegse tahumismeistri, n. ö. naljanumbriga, kuid teisest küljest on kahtlane, kas sellist suurt tööd akati nalja pärast ette võtma. Ühte võib aga kindlasti öelda, et leitud tahvel pakub rohket huvi uurimisobjektina.
Prof. W. Anderson: Raske on leitud tahvli kohta seisukohta võtta. Kui teda ei oleks maa seest leitud, võiks arvata, et tegemist on lihtsalt müstifikatsiooniga. Tahvlil leiduv kiri näib olevat sarnane kiilkirjale, kuid ka mitte päriselt. Pilt ise pole aga kooskõlas Babüloonia kunstiga.
Üldiselt on leid väga huvitav, kuid ührlasi ka mõistatuslik. Kahju, et kirja tekst on väga lühike, mispärast tema uurimine raskeks osutub. Ma ei tunne ühtegi kirja, välja arvatud kiilkiri, mis sarnaneks tahvlil leiduvale kirjale. Näib, et siin pole mitte imiteeritud kõige vanem kiilkirja tüüp, vaid selline, mille vanadust võiks arvata 2000―700. a. enne Krstust.
Lõpuks soovitas prof. Anderson pöörduda veel prof E. Kieckersi poole, les on ülikoolis indo-euroopa keeleteaduse professoriks. Kahjuks oli aga viimane välismaale sõitnud.
Kas pole tegemist mitte vana hauakirjaga.
Kuna tahvli leiukoha vastas asub üle tänava Maarja kalmistu, siis võiks ehk arvamine kalduda sinna, et tahvle on olnud mõni vana hauakivi. Näib aga, et ka see väide ei pea paika, sest kalmistud on seal võrdlemisi uued, tahvli paas aga laseb oletada, et tahvel kauemat aega on ilmastiku mõjude all olnud.
Et siin tegemist oleks tõelise kiilkirjaga, on muidugi vähe usutav, kuna sellist esemete sattumist siia ei osata millegagi seletada. Igatahes on käesolev leid teadlastele huvitavaks probleemiks, nagu see juba ilmneb meiegi lühikesest ringküsimusest.