Eestimaa maakoosolek 9. apr.
| ||||||
Saksa sõjaväe-ülema, ekstselentsi kindral-leitnant v. Seckendorffi juuresolekul tuli Tallinna Toompea lossi Eestimaa rüütelkonna- ja maakogu erakorralise maapäeva otsust mööda (28. märtsil) kokkukutsutud maakoosolek kõigist Eestimaa elanikkude liikidest, ühekordseks istumiseks kokku. Osa võtsid sellest: 16 suurmaapidajate asemikku, 16 väikemaapidajate asemikku, 5 vaimulikkude esitajat ja 10 linnade asemikku, nende seas viis Tallinnas, Paidest, Rakverest, Baltiskist, Haapsalust ja Narvast igaühest üks.
Eestimaa rüütelkonna esitajaks oli koosolekul rüütelkonna peamees von Dellingshausen Haasperest, rüütelkonna peamehe asetäitja G. Zoege von Manteuffel Määrist ja kreisisaadik Karl von Schilling Müüslerist.
Koosoleku avas sõjaväe käsuandja kindral-leitnant freiherr von Seckendorff järgmise kõnega:
Auks ja rõõmuks on mul, valitud mõisate, valdade, rüütelkonna, vaimuliku seisuse ja linnade esitajaid siin maanõukogus tervitada, enne istumise avamist.
Sündmus, et meie juba 5 või 6 nädalat peale Saksa sõjaväe tulekut Tallinnasse ja Narva, seda, sellele maale, mis enne südameta tooreste võimumeeste poolt vereni ära piinatud ja paljaks röövitud oli, nii tähtsa ja otsustava koosoleku pidamist maakonna pealinnas, lubada võime, kinnitab, et korra jalaleseadmine ruttu on edenenud. Ta saab meie kõikide mõistliku ja järjekindla töö läbi pea täiesti korda saadetud. – Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad.
Väga rõõmustavad usalduse-avaldused meie vastu, kes meie oma Keisri ja Valitseja tahtmist mööda teie vabastamiseks siia oleme rutanud, on juba igast maakonnast minu kätte jõudnud ning tänu ja kindla lootuse avaldused, tema kõrge edasikestva kaitse peale, on Saksa Keisri Majesteedile edasi läkitatud. Ma loodan, et see usaldus õiglase ja mõõduka valitsuse läbi, mis kõik rahva ringkonnad ja kihid inimlikus armastuses ühendab, velgi kõveneb ja meie ühiseid huvisid kaitstes peasidemeks saab, mis meie kõikide poolt ühtlasi armastatud maale õnneliku tuleviku kindlustab. – Sellepärast on aga peatingimine see, et kõik ausameelsed elanikud meie maal ühte kavalat vaenlast ühtlasi aitavad ära peletada. Nimelt kõiki vale- ja kõmujuttude laialilaotajaid. Mina kinnitan teile, kes teie kutsutud maanõukogu esitajad olete, nende juttude kohta kindlalt:
1. Saksa sõjaväed ei lahku Eestimaalt mitte, nemad jäävad siia jäädavaks kaitseks ja nende arv saab lähemates päevades vel suurendatud, pärast seda kui meie abiandmine Soome vendade peastmiseks, nende punastest rõhujatest, korda on saadetud.
Ka saate teie pea Tallinna sadamas ja Eestimaa rannal suuremat Saksa laevastikku nägema, mis rannakaitseks siia tuleb.
2. Inglaste siiatuleku jutud, millega Teid kui tondiga kohutati, on vist juba iseenesest kadunud, pärast seda kui möödaläinud nädalatel Saksa võimu tugevasti on tunda saadud. Meie ei salli ilmasgi, et üksgi inglane oma jalga Eestimaa pinnale tõstab.
3. Eestikeel saab igalpool kaitstud. Tema vaba tarvitamine Saksa keele kõrval on meie poolt kindlustud. Saksa keele õppimine koolides saab vastastikkust läbikäimist ja arusaamist kergendama ja süvendama.
Nende seletuste järele võtke oma istumist algada, kus teil kaks ülesannet täita tuleb:
1. Eestimaa riigiõiguslikku seisukohta kindlaks teha, nimelt Eestimaa äralahutamist Venemaast välja kuulutada, Eestimaa Rüütelkonna otsust mööda 30. novembrist 1917.
2. Esitajaid valida 12. aprilliks Riia linna kokku tulevasse Liivi- ja Eestimaa ühendatud nõukogusse.
Selle järel palun herra ülemõpetajat Hahni, kui kõige vanemat liiget, koosoleku juhatust oma peale võtta.
Õpetaja Traugott Hahn Olevistest võttis selle peale juhatuse oma kätte ja tänas mõne sõnaga ekstsellentsi kindrali tema õnnistusrikka tegevuse eest meie maal, iseäranis aga luba eest, tänast koosolekut ära pidada tohtida.
Käs. kindrali lühikese vastukõne järele valis koosolek juhataja ettepanekul rüütelkonna peamehe v. Dellingshauseni koosoleku juhatajaks. Kirjatoimetajaks valiti niisamuti ühel healel herrad Berends Aaverest ja õpetaja Jalajas Joaorust.
Selle peale toodi ette Eestimaa rüütelkonna ja maakogu erakorralise maapäeva otsus 28. märtsist 1918. punkt 3, ja Vene saadikule Stockholmis Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna ja maakogu esitajate poolt äraantud deklaratsion (seletus), Eestimaa ja Liivimaa lahtiütlemise kohta Venemaast, mis ühtlasi Saksa valitsusele teatavaks on tehtud.
Koosolek ühines ühel healel rüütelkonna ja maakogu otsusega ja tegi omalt poolt järgmised otsused:
1) Sellega avaldatakse täielik riigiõigusline Eestimaa lahtiütlemine Venemaast, Vene valitsuse poolt väljakuulutatud rahvaste enesemääramise õiguse dekreti põhjal 3. nov. 1917., ja 28. jaanuaril 1918. Vene saadikule Stockholmis Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna ja maakogu esitajate poolt äraantud seletuse kohaselt.
Otsused Eestimaa riigiõigusliku seisukoha lõpuliku äramääramise kohta teeb Riiga kokkutulev Liivi- ja Eestimaa maanõukogu ühiselt.
2) Sellesse maanõukogusse, kes maa edespidise riiklise ja valitsuslise korra eelnõu välja töötab, valiti Eestimaa asemikkudeks koosolekul: Rütelkonna esitajana mõisnikkude peamees parun Dellingshausen, mõisnikkude esitajana Harjumaalt endine riiginõukogu liige v. Brevern (Jägalast), Virumaalt end. riigivolikogu ja riiginõukogu liige p. A. Schilling (Padast), Järvamaalt parun H. Schilling (Seidlast) ja Läänemaalt von Wetter-Rosenthal; vaimulikkude esitajatena õp. Hahn (Tallinnast) ja õp. M. Nurm (Haljalast); linnade esitajana E. Dehio ja adv. L. Saar-Keerd (Tallinnast) ning O. Brasche (Paidest), talurahva esitajatena: Läänemaalt Lihula vallavanem Koppelmann, Virumaalt Salla vallavanem K. Murs, Järvamaalt Veinjärve vallavanem V. Breiberg ja Harjumaalt Alavere vallavanem J. Mõls.