Eesti muinasjutud (Kunder)/Meie muinasjutt
Meie muinasjutt.
Tulen muisteselt murulta,
Wana Wiru wainulta;
Tõusen metsast, marja maalta,
Jõuan jõgede jooksulta.
Udu mind hoidis uhkes hõlmas,
Uni kätela kiigutas.
Keed mul kaelas Kungla kullast,
Hõbedast mull helme kõrrad,
Kulda kindad mull käessa,
Kulda kingad mull jalassa,
Siidi särki mull seljassa.
Mull on rukka roome kirja,
Teine rukka tähteline
Üle udu undruku;
Wöö mull waherpuu kirja
Ümber nirgu niudeda.
Mull on käiksed marja kirja,
Minu rätik räime kirja,
Walgele kaelale warjuksa;
Mull on kuube kulda toime,
Peas mull pärga kui päikene.
Mull on kodu koidu karwa,
Koja katus kulla karwa, —
Sees aga seinad siidi nägu,
Ukse piidad pilwe moodi,
Tua lagi, kui see laene.
Mull on Kunglas kulda tooli,
Mull on Soomes sulgis sängi, —
Ise aga wiibin ma Wirussa.
Wirus mull wend kui Wikerkaari,
Õde kui õilme nupukene.
Wirus mina wiisi weeretasin,
Mängisin Wiru mäela;
Wirus mind kutsuti külaje,
Paluti pulma piule;
Wiru kiik mind kiigutanud,
Wiru mõrsja meelitand.
Tulen, Wiru wõsu, jälle
Udust sulle, une kaisust:
Kuula minu kuulutusi,
Muinaspõlwe pajatusi!