Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Prof. Dr. Ferdinand Hörschelmann
Prof. Dr. Ferdinand Hörschelmann.
Siin kohal ei wõi ühte kirjameest nimetamata jätta, kes ka Eesti keeles on kolm raamatut kirjutanud. Wissisti oleks ta weel rohkem Eesti kirjandust rikastanud, kui tema pärastene elu ei oleks teda Eesti olust lahutanud. See kirjamees on Dr. Ferdinand Hörschelmann. Tema on sündinud 21. dezembril 1833 Eestimaal, studeeris Tartus 1850 kuni 1854 usuteadust, sai kandidaadiks, oli Eestimaal Sinalepas 1855 kuni 1858 kodukoolitaja ja 1858 kuni 1861 õpetaja-abi Wiljandi-Kõpu kihelkunnas, 1861 kuni 1875 Wiljandi-Kõpu kirikuõpetaja ja 1873 ja 1875 ühes ka Wiljandi-maa praost, aastast 1875 saadik Tartu ülikooli tegelise usuteaduse professor, 1883-st saadik Erlangeni ülikooli Dr., 1884-st saadik Liiwimaa konsistoriumi liige.
Kui Hörschelmann Wiljandis Eesti kirikuõpetajaks oli, siis oli ta ühes ka Wiljandimaa Eesti koolide katsuja. Sel ajal wõttis ta Eesti kirjandusest osa ja hakkas ka ise raamatuid kirjutama. Esimene raamat tema sulest oli „Tulle ja wata! ehk juhhataja ue Testamenti tundmissesse.“ See raamat ilmus aastal 1865 ja tarwitati palju koolides ja kodus. Aastal 1874 tuli wälja „Mattias Zell,“ kirikuajaloolise sisuga kiri. Selsamal ajal ilmus ka „Maja-peegel. Kaheksa kõnet ristiinimese majaelust.“ See raamat on wäga sooja wastuwõtmist rahwa poolest leidnud, sest temast on täiesti 5 trükki tehtud. — Eesti keel neis raamatutes on õige puhas ja laitmata ning on soraw ja lõbus lugeda. Raamatud on tänu wäärt rikastus Eesti waimulikule kirjandusele, kui nad ka waljul nõudmisel alguskirjad ei ole; kirjutaja on nad Saksa kirjade järel üles pannud, kuid selle juures oma teed käinud. — Sest saadik aastast 1875, kui ta ülikooli professoriks ja kirikuõpetajaks on, ei ole ta Eesti keeles enam ühtigi kirjutanud.