Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/Eesti ajakirjandus
Eesti ajakirjandus.
Ajakirjanduse wähene algus ulatab 18. aastasajasse, mil A. W. Hupel 1770 ja 1780 wahel Põltsamaal arstlist wäikest ajakirja toimetas. Teine katse oli aastal 1807, mil ülem kirikuõpetaja Oldekop ja lektor v. Roth 42 nummert ajalehte „Tarto-maa rahwa Näddali leht“ wälja andis. Kolmas kord katsus asja O. W. Masing, kes aastatel 1821, 1822, 1823 ja 1825 „Maarahwa Näddala lehte“ wälja andis.
Jäädawalt käima jäi ajaleht „Pärnu Postimees“, mis J. W. Jannsen 1857 Pärnus põhjendas ja aastani 1864 kirjutas, mil taTartu läks ja Lorenzsonn, pärast J. Lipp, Lilli Suburg teised „Pärnu Postimeest“ edasi toimetasiwad kuni 1886, mil Dr. K. A. Hermann lehe Tartu tõi ning talle „Postimees“ nimeks pani, tema 1888 3 korda nädalis ja 1890 lõpul 6 kord nädalis ilmuwaks leheks tõstis, kuni ta 1896 lõpul cand. jur. J. Tõnissoni kätte toimetada läks. Terwel wäljakäigu ajal on leht „Postimees“ Eesti meelega olnud.
J. W. Jannsen tuli, nagu üteldud, 1864 Tartu, kus uue lehe nimega „Eesti Postimees“ põhjendas, mis aastani 1880 tema toimetusel ilmus, 1879 kuni 1880 ühes Harry Jannsen’iga, 1881 A. Grenzsteini, 1882—1885 Dr. K. A. Hermann’i ja 1886—1894 J. Tülk’i toimetada oli ning siis Tallinna läks A. Busch’i toimetuse alla. Pääle J. Tülk’i aja on ka „Eesti Postimees“ Eesti meelega leht olnud.
Aastal 1878 asutas C. R. Jakobson Wiljandis „Sakala“, mis 1881 aastani tema toimetuse all Eesti waimus ilmus, siis pärast tema surma esiti J. Kõrw’i ja siis J. Peeti ning pärast selle surma K. Krimm’i, M. Kampmann’i ja A. Peet’i toimetada oli.
Aastal 1878 põhjendas A. Aint Tartus „Tartu Eesti Seitungi“, mis aastal 1862 J. Järwe kätte läks, kes lehe peagi Tallinnasse wiis, kus see nime all „Wirulane“ kuni 1888 ilmus. Siis lõpetas riigi walitsus lehe ära. Leht oli esiti Eesti meelne, kuid kaalus pärast „seltslaseduse“ poole, mis põhjust andis teda lõpetada.
Ajaleht Walgus hakkas 1879 Rakweres M. Lindebergi toimetusel ilmuma ja läks 1882 ümber J. Kõrwi toimetusel Tallinnasse.
Tallinnas hakkas 1879 ümber „Tallinna Sõber“ W. F. Eichhorni toimetusel ilmuma, mis mõisnikkude kasu silmas pidas. Sarnase sisuga leht oli „Kündja“, mis 1882 Riias J. Nebokati toimetusel ilmuma hakkas, kus ta juba 1890 ümber lõppis, kuna „T. Sõber“ 1895. aastani wäljas käis.
Aastal 1882 hakkas Tartus A. Grenzsteini toimetusel ajaleht „Olewik“ ilmuma, mis wahetamisi Saksa, Wene ja Eesti waimu awaldas.
Aastal 1884 hakkas Kuresaares „Saarlane“ ilmuma baron H. Sass’i wastutusel, kuid enamasti eestlaste toimetusel Eesti waimus.
Ajaleht „Wirmaline“ hakkas aastal 1885 Narwas ilmuma, tema toimetaja oli J. Reinwald. Enamasti Eesti meelega leht.
Need on kõik politika lehed olnud, mis ka õpetlikku ja teatelikku sisu on toonud.
Wõidus ja lõbu on seni kolme ajakirja läbi Eesti keeles edendamist leidnud:
Aastal 1878 hakkas ilmuma „Meelejahutaja“, mida A. Mohrfeldt J. Bergmann’i, Ederbergi, Sarapiku ja teiste kaastööl toimetas ja mis pärast J. Kunder’i ja wiimaks J. Kurriku toimetusel ilmus ning 1888 ümber lõppis.
Aastal 1885 hakkas Dr. K. A. Hermann’i toimetusel „Laulu ja mängu leht“ ilmuma, mis enamasti muusikat edendas, kuna ta ka iga sugu lõbu ja teadust wõis oma eeskawa järel edendada. Aasta 1898 algul muutus ta nimeliseks „Rahwa lõbu-leht.“
Aastal 1888 hakkas ajakiri „Linda“ Lilli Suburgi toimetusel ilmuma, mis naesterahwa elust osa wõttis ja muud lõbu, ja õpetust ja sõnumid andis. Leht läks 1893 H. Prantsu toimetuse alla, kellelt teda 1897 lõpul A. J. Jürgenstein omandas, kes ühes Prautsuga toimetajaks sai.
Teaduse ning üleüldise õpetliku sisuga ajakirjasid on Eesti keeles olnud: „Omamaa“, mida Dr. M. Weske 1885 põhjendas ja mis pärast H. Treffneri wastutuse alla läks, mil teda cand. J. Jõgewer toimetas. Aastal 1889 jäi leht seisma.
Põllutöö tarwis on Eesti keeles kaks ajakirja olemas olnud. Esimene oli „Eesti Põllumees“, mis ikka „Eesti Postimehe“ kaasas on käinud. Teine oli „Põllumees“, mis H. Laas Jurjewis 1895 wälja hakkas andma.