Daani hindamise raamat/Halljala
| Daani hindamise raamat = Liber census Daniae Matthias Johann Eisen |
9. Parochia Halelae = Halljala kihelkund.
Liberi kirjutusewiis tuletab Soome kohta Halila meelde. Praegune nimi Halljala tunnistab ometi, et rahwas kohta waremalt Halialaks, Hallialaks hüüdis. Halialast, Hallialast tekkis aja jooksul Halljala. Halea, halia = haljas, hall. Wõimalik aga ka, et Halljala nimi haldijast tekkinud. Halljala kihelkunnas kõneldakse palju haldijatest. Halljala oleks selle seletuse järele haldjate ala. Wiimane seletus oleks kohasem kui hall ehk haljas maa. Õpetaja Reimangi arwab, et haldijast Halljala nimi tekkinud. Sagudis leidub Haldja küla.
Kaligalae, 10 = Kalliküla Nigula kihelkunnas Kundal.
Sellaegael, 45 = Sel’la mõis, wald, küla. Sellaegael = Sellaküla.
Gesse, 6 = Esso. Nimi tuletab ehk alguses jõesood meelde.
Podriis, 26 = Põdruse. Liber u asemele eksiwiisil ii kirjutanud. Nime tuletab põtra meelde.
Arkenallae, 27 = Arkna, Saksa keeli Arknal.
Alouerae, 14 = Aluwere küla Sõmerus.
Kiskeuerae, 8 = Kisuwere küla Halljala wallas.
Ubias, Upja küla Uhtnas. Ubja = tore, uhke.
Someruaerae, 10, dos ecclesiae = Sõmeru; kiriku päralt. Missuguse kiriku päralt, nimetamata.
Tormas, 70 = Tõrma küla Rakwere kihelkunnas. Läti Hindreku XXIII, 7 Turme. Tõrma = küngas, kallas.
Lippanal, 30 = Lepna küla. Kohta hüüti esiotsa wist Lepanala, sellest tekkis hiljemini lühenduse teel Lepna.
Laewel, 6 = Lewola küla Karitsas. Nime juur wist lepo, lebo, seega Lewola, Lebola = puhkepaik.
Paetis, 17 = Päide weski Kloodil. Kloodi wald ja mõis kandis waremalt sama nime, hiljemini said mõlemad wiimsed omanikult Clodtilt enesele uue nime; neid hakati omaniku järele Kloodiks hüüdma. Schlüter seletab nime Paideks. Igatahes ei tähenda see praegust Paidet, waid tähendaks paate, paaside, paede paika. Päide jälle tuletab päid meelde (paljuse omastaw).
Paegkaelae, 31 = Pähküla. Nimi alguses wist Pähkliküla.
Uvarangalae, 32 = Warangu küla. Warangukülast hiljemini omaniku nime järele saksakeelne Wrangelshof tehtud. Eesti nimi näib wanem olewat. Warangus wana linnamägi. Warangu ehk Waranküla.
Kandalae, 34 = Kandle.
Carola = Karula. Nimi tähendas waewalt karu, sest karu nimetatakse wanemas keeles otiks. Karu wanemas keeles = kiwine, konarane, wilets, halb. Karula seega kiwine, halb maa.
Viola = Wihula. Karula ja Wihula loeti sel ajal Kandle kõrwa.
Katal, 18 = Katela ehk Katala küla. Nimi tuletab wiletsat, wiletsa küla meelde.
Lopae, 4 = Loobu. Nimi sõnast loobuma.
Tatarais, 26 = Tatruse. Nimi tuletab tatart meelde.
Ulkaenpet, 12 = Tundmata. Neus (Revals s. Namen, lk. 16—17) arwab, et nimi Ülgepää tuleb lugeda.
Honolius, 12 = Tundmata. Paucker arwab Ohukülaks.
Itereuerae, 6 = Idawere.
Kassiuerae, 7 = Rasiwere Kawastus. Liber K ja R ära wahetanud.
Vilsae, 20 = Weltsi.
Patenal, 8 = Paatna küla Kloodil. Liberi järel oletada, et nimi enne Paatenala kuulunud. Kloodi nime omanikult Klodtilt saanud.
Metapae, 5 = Mädapää.
Haudis, 25 = Auküla Kihlwere järel. Rootsi ajal nimetatakse Tristwere kihelkunnas „Hauder“ küla.
Weibigaerwa, 15 = Wõiwere, Wõtipere, arwab Paucker. Raske ometi mõista, kudas Waebigaerwast Wõtipere saanud. Liberi nime lõpu pool tuletab — järwa meelde.
Katkantagus, 6 = Katkutaguse, meie ajal Haaspere. Sakslased hüüawad kohta praegu alles Kattentack, kuna eestlased kohta omaniku Hastfere järel Haaspereks hüüawad. Siin lõpp — fer = pereks muutunud. Sakslased igatahes Eesti wana nime säilinud.
Höckae (Hötkae), 28 = Tundmata.
Taeukeverae, 9 = Toikwere karjamõis Haasperes.
Katenshapae, 4 = Kassisaba = Wanamõisa. Wanemais kirjus weel Kattisabba. Wanasti kandis mõni linna alew ehk kaugemale ulataw majade rida Kassisaba nime (wdl. Eesti kirjandus 1917).
Hama, 12 = Amma küla Watkus.
Kermoe, 6 = Kärmu, Kermu küla Wanamõisas, 1808 saadik karjamõis. Nimi tuletab kerma = piimakoort meelde.
Andikeveraeraea, 26 = Annikwere.
Maidalae, 18 = Maidla, kuid niisugust kohta ei leidu enam Halljala kihelkunnas. Mahedat ei wõi see tähendada, nagu Paucker oletab.
Halela, 14 = Halljala küla kiriku juures.
Ligalae, 12 = Liiguste Haasperes. Landrolle nimetab 1586 kohta Ligill. Nimi alguses wist Liig-ala, wõimalik aga ka Liga-ala, sest Ligala. Imelik, kuidas Ligala hiljem Liigusteks muutunud.
Capis, 27 (adra kokku 2 järgmisega) = Kawastu. Enne nimetati Kawastut Kaaps. J. Jõgewer tuletab nime sõnast kaba = ots, vorstehendes Ende.
Unaes = Tundmata.
Mellaes = Tundmata.
Hittae, teised loewad Hiltae, 24 = Tundmata.
Kottewaerae, 6 = Koduwere küla Metsikus.
Salunal, 14 = Saluwalla. Liber w asemele n kirjutanud.