Ameerika ja Prantsuse saadikud esitasid volitused
| ||||||
Neljapäeval [10. septembril 1936] esitasid kaks uut saadikut oma volitused riigivanem K. Pätsile. Kell pool 12 päeval sõitis ratsaeskordi saatel Kadrioru lossi Põhja-Ameerika Ühendriikide uus saadik A. B. Lane ja kell 1 päeval Prantsuse saadik J. Helleu. Mõlema uue saadiku volituste üleandmine riigivanemale sündis hariliku pidulikkusega, välisministri kohustetäitja minister K. Selteri, riigisekretär K. Terrase ja teiste ametlikkude isikute juuresolekul.
Ameerika saadik oma kõnes volikirja esitamisel tähendas, et Ühendriikide president isiklikult on teinud temale ülesandeks avaldada riigivanemale kõrget lugupidamist, mida tema ja Ühendriikide rahvas tunneb riigivanema ja Eesti rahva vastu. Ühtlasi andis saadik riigivanemale üle Ühendriikide presidendi ja valitsuse parimad soovid riigivanema isiklikuks õnneks ja eesti rahva heakäekäiguks.
Saadik avaldas oma headmeelt, et ta võib oma ülesannete täitmisele asudes arendada neid õnnelikke vahekordi, mis valitsevad Eesti ja Ameerika vahel juba palju aastaid. Pealegi on Eesti valitsus alati osutanud otsekohest tahet koostööks, kui on tekkinud ühistesse huvidesse puutuvaid küsimusi. See Eesti sõbralik ja koostööd taotlev suhtumine leiab südamlikku vastastikkust Ameerika Ühendriikide poolt.
Lõpuks tähendas saadik, et Eesti riigi ja rahva edu järgitakse Ühendriikides tähelepaneliku huviga. Saadiku püüdeks Eestis on õppida tundma maad ja rahvast, lootusega, et nii saab ta omaltpoolt aidata kaasa mõlema maa ja rahva vahel valitsevate sõbralikkude ja mõlemale maale kasulikkude suhete arendamisele ja alalhoidmisele.
Riigivanem K. Päts oma vastuses tänas saadikut sõbralikkude avalduste eest ja palus teda anda Ühendriikide presidendile ja valitsusele edasi südamlikku tänu koos tema enese ja vabariigi valitsuse parimate soovidega Ameerika Ühendriikide presidendi isiklikuks õnneks ja rahva õitsenguks. Riigivanem tähendas, et vastastikusele arusaamisele ja lugupidamisele põhjenevad vahekorrad tulevad kasuks mõlema riigi huvidele.
Prantsuse saadik oma volikirja üleandmisel sõnas: „Ma tean, et mul on määratud elada noore hõõguva hingega rahva juures, kes on haaratud edu ja õigluse kõrgest ideaalist. Tema ideaal on sama mis Prantsusmaalgi, kes nagu Eestigi püüab leida rahvaste heaolu ja õnne arengut rahu kaitse all. Meie mõlemad maad töötavad seega ühelmeelel sama eesmärgi teostamiseks.”
Saadik tähendas, et temal saab olema eriti meeldiv omalt poolt alal hoida, ja, kui võimalik, veelgi tugevdada neid sõprussidemeid, mis Eestit ja Prantsusmaad juba ühendavad.
Oma vastuses riigivanem K. Päts rõhutas, et tema püüdeks on jatkata Eesti ja Prantsusmaa koostööd ja süvendada mõlema maa vahel valitsevaid sõprussidemeid.