Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1327
VII. Järk: Mariuse ja Sulla päewad.
§ 68. Jugurtha sõda.
Sõja süüdis.1. Kui ära rikutud juba Roomlase meel oli, sest annab Jugurtha sõda selgeste tunnistust. Sest Masinissa pojapoeg Jugurtha hakkas oma waenutööd üksi selle lootusega, et Roomas raha eest kõik saada on; tema hukkas oma onupojad ära, kelle päralt riik õiguse teel oli, ja kiskus Numidia walitsuse enese kätte. Rooma saadikutele pani ta kuldklaasid silmi ette, et nad mitte ta ülekohut ei näinud, waid teda õigeks mõistsiwad. Aga üks rahwawolinik rääkis Roomas rahwalle, mis kõik Jugurtha ära teinud, ning nõudis teda kohtu ette. Jugurtha tuli senati käsu pääle Rooma, aga pääsis kukru abil nuhtlusest; jah, ta hukkas Rooma uulitsal oma wiimse sugulase ära, kes siit oli warju otsinud. Jugurtha sõda:112—106.See lugu süütas sõja põlema.
Metellus.2. Sõda ei toonud Roomlastele esmalt mitte muud kui häbi: nii kui waenlastega kokku juhtusiwad, läksiwad ülemad ja alamad tropi kaupa Jugurtha poole! Ja teise wäe wõttis Numidlane ära-andjate abil wangi ning laskis neid ikke alt läbi käia. See asi täitis Roomas senati ja rahwa südamed wihaga: õiglase meelega patrizi sugu konsul Metellus saadeti uue wäega Numidiasse. See mees oli wali eksijate wasta ja kandis agaraste selle eest hoolt, et ärakargamine soldatille hapuks läks. Tema wõitis Jugurtha wäesalgad üks haawal ära, nii et see wiimaks oma äia Bocchuse juure põgenes, kes Mauretania (nüüd Marokko) maa kuningas oli. Aga wõitjalle ep olnud mitte osaks antud sõda täieste lõpetada.
Marius.3. Metelluse wäes teenis üks päälik Kajus Marius. Seesama oli talupoja poeg, Arpinumi alewi ligidalt pärit, oli ilma kooliõpetuseta üles kaswanud, aga wäeteenistuses oma suure jõuu ja osawuse läbi tõusnud, nii et ta Jugurtha sõjas Metelluse järgmine oli. Tema ei tahtnud aga mitte teine, waid esimene, olla ning palus sellepärast ülemalt luba koju minna, et sääl konsuli auu osaliseks saaks. Kuid Metellus pilkas teda öeldes: „Külap sul oleks aega senni oodata, kui minu pojaga üheskoos konsuli ammetit nõuate!“ Noor Metellus oli aga alles 20 aastane ja seadus ei lubanud mitte enne konsuliks saada, kui 43 aastaselt, kuna Marius juba mõne aasta sest piirist oli üle jõudnud. Siiski sai Marius luba, kui ka kõigest mõni päew enne walimist, tõttas Rooma, rääkis Numidia sõjast, Metelluse pikalisest sõdimisest ja Jugurtha nõdrusest. Teda waliti tõeste konsuliks ja saadeti Metelluse asemelle Afrikasse.
Sõja lõpetus: 106.4. Uue wäega, keda ta waeste seast oli kokku korjanud, läks Marius teele, kuna Metellus hapu näuga koju tuli, ja wõitis pea Cirta all Jugurtha wäehulgad, keda see senni oli kogunud, täieste ära, nii et Bocchuski wõidu lootuse ära kautas ning rahukaubast hakkas rääkima. Ja Mariuse saadikulle Sullale läks korda Jugurthat Rooma woli alla saada. Nii kui see sündis, lõppis sõda. Numidiast wõeti üks osa Rooma maakonna Afrika külge, teine osa anti ühe Masinissa sugulase walitsuse alla. Jugurtha †.Jugurtha aga pidi ahelas Mariuse triumphuswankri ees käima, pärast wangitorni minema, kus teda nälg 6 päewa piinas, kunni teda armu poolest ära kägistati!
§ 69. Cimbri sõda.
Germanlased ilmuwad: 113.1. Kuna Jugurtha tüli Roomas õiendati, tuli põhjast sõnum päälinna: „Häda, häda, häda! Hirmus suur määratu kehaga rahwas tuleb, sinakad silmad, kollakad juuksed pääs, karwased kuued seljas, kisades kaugelt maalt, kus päewa ep olegi!“ Need aga oliwad Germani sugu Cimbrid ja Teutonid, kes naeste lastega põhjast lõunasse tõttasiwad omale uut paremat eluaset otsima. Senat saatis sedamaid ühe konsuli wäega Alpi mägestikku teed kinni panema. Aga hirm tundmata waenlaste eest ajas Roomlased põgenema. Paremini ei käinud teiste konsulite käsi Gallia maal: nii kui soldat Germanlase kisa kuulis, wabises ta süda ja ta ei julgenud waenlaselle wastagi hakata. Ep olnud enam meest leida, kes oma pääle oleks wõtnud wäge Germanlaste wasta juhatada; need aga tuliwad ikka Italia ligemalle.
Marius mitu korda konsul.2. Sääl waatasiwad kõikide silmad Mariuse pääle, walisiwad teda teist korda konsuliks ning saatsiwad ta kardetud waenlaste wasta ja uuendasiwad wiis korda tema ammeti aega, kunni hirm ära oli hukatud. Marius korjas, nagu seda keegi teine enne ep olnud teinud, suure wäe waestest ja hulkujatest ja orjadest kokku, õpetas neid sõna kuulma ja käsku täitma, harjutas neid kardetud waenlaste silma waatama ja nende sõjakisa ära kannatama. Teutonid.Seda tegi ta seeläbi, et ta oma leeri ikka üsna Teutonide ligidalle üles lõi, wäikeste salkadega tüli otsis ja neid ära wõitis ning sellel kombel näitas, et nemadgi surelikud olla. Kui seda wiisi julgus ja südidus soldatite südames äratatud ja äritatud oli, hakkas ta Aquä Sextiä lahing: 102.Aquä Sextiä linna all Lõuna-Gallia maal Teutonidega lahingit, lõi werises wõitluses suurema osa maha, teised wõttis wangi, kautas Teutonide nimegi ära.
Cimbrid.3. Senni oliwad Cimbrid Helvetia maa kaudu Italiasse jõudnud. Marius tõttas seda kuuldes üle Alpide ja sai Vercellä lahing: 101.Vercellä lagedal nendega kokku. Cimbrite kuningas päris ‚hääga maad oma rahwalle kui ka sugulastele Teutonidelle; kui mitte, ei jääda ka mõek mitte tuppe‘. Aga Marius laskis wangi wõetud Teutonide kuninga läbi ütelda, et sellel sool juba oma „hingemaad“ käes olla. Siis hakkas lahing. Ka siin wõitis Marius; kes ei langenud ehk iseeneselle otsa ei teinud, sattus wangi. Seega oli esimene hädaoht Germania poolt mööda, kuid hirm põhjalaste eest jäi Roomlaste põue sügawuses elama. Mariust aga kutsuti „kolmandaks Rooma linna asutajaks.“
§ 70. Esimene kodusõda.
Sulla.1. Oma wõitude läbi oli Marius alama rahwa uhkuseks ja ootuseks ning lootuseks saanud, kuna ülem sugu ennast Sulla ümber kogus. Tema oli wanast patrizide suguwõsast pärit, hästi õpetatud, agara pääga ja tulise waimuga, terawa mõistusega ja südi meelega, aga ka auuahne, kombetu ja pillaja. Esimest korda sai tema Jugurtha sõjas laiemalle piirile tuttawaks, kus ta hästi osawaste rahutingimisi tegi. Sellepärast kiitles ta ise, et tema Jugurtha sõja lõpetaja olnud. Aga Marius hakkas teda sest saadik wihkama, sest ta nägi, et Sullagi tema wastaline ja igawene waenlane oli. Siiski ei ilmunud wiha mitte awalikult, waid õõgus enam salajas.
Ühendusosaliste sõda: 90—88.2. Sääl hakkasiwad Italia ühendusosalised Roomlastega ühesugust õigust pärima ja kui seda kuulda ei tahetud, wõtsiwad nad sõjariistad kätte, nimetasiwad endid Italia wabadriiklasteks ja tõstsiwad Korfiniumi linna Italika nime all oma riigi päälinnaks. Hirm oli suur Rooma linnas: murerätid wõeti kätte, orjad lasti wabaks ja pandi sõjariistade alla, truuks jäänud Latini, Etruri ja Umbri sugudelle anti kodaniku õigus kätte ning Marius ja Sulla saadeti „mässajaid“ maha rõhuma. Need wõitsiwad ühendusosalisi mitmes lahingis, aga ei suutnud mitte maha rõhuda. Sääl kuulutasiwad Roomlased, et waenule otsa teha, päälegi kus teised tormid karta oliwad: „Iga Italia ühendusosaline on Rooma kodanik!“ Siiski hoidsiwad nad „walimise õigust“ tükikese tagasi.
1. Mithridatese sõda: 88.3. Senni oli Asia maal Pontuse kuningas Mithridates säälseid Rooma alamaid ja sõpru oma nõuusse awatelenud ja ühe päewaga 80,000 meest, kellel Rooma toga seljas oli, ära hukata lasknud, ka Greeka rahwast ukutanud Rooma walitsuse alt lahti lööma, mis Athena ja Thebä linn kuulda wõtsiwad. Seda meest pidi ruttu karistatama ja Rooma osawam sõjapäälik kähku idasse minema. Aga mitte Mariust ei saadetud sõtta, waid Sulla waliti ülemaks päälikuks, sest et temal wiimses sõjas rohkem õnne oli olnud. Ja ta astus oma wäe ees päälinnast wälja.
1. Kodusõda: 88—81.4. Nii kui Sulla Rooma linnast eemal oli, püüdis Marius rahwa meelt teisiti käända ning ise ülemat walitsust Mithridatese sõjas kätte saada. Ja ühe Mariuse meelelise woliniku elawa kõne järele wõeti tõeste ülem wõimus Sullalt ära ning anti Mariusele. See näitas oma esimest wõidurõõmu Sulla meelelisi riisudes ja tappes üles. Aga Sulla ep olnud weel mitte kaugelle jõudnud, kui talle Mariuse tegemisest ja rahwa käsust sõnumet wiidi. Tema jättis sedamaid Asia tee kõrwale ja tõttas kõige wäega Sulla Rooma wärawa all: 88.Rooma wärawa alla, kus ta sisselaskmist nõudes tuld ja mõeka tõutas, kui mitte sõna päält ta käsku ei täidetaks. Wärawad tehti lahti, Marius oma wäikse hulgaga ei suutnud mitte wasta panna, waid pääsis aga hingega põgenema. Siis nimetas Sulla mitmed oma meelelised senati liikmiks, seadis mõned asjad korrale, mis wahe ajal segamini läinud, ja siis alles pööris ta oma silmad jälle ida poole, et Mithridatese julgust ja werejänu mõegateraga kustutada.
Marius.5. Senni oli Marius põgenedes mitu korda surma suus. Korra sai ta taluwankrille kraami alla hüpata, kui taga-ajajad kannul oliwad. Korra jälle põgenes ta soho ja peitis ennast pilliroogu, aga säält leiti ta üles ning wiidi wangitorni. Sinna saadeti üks Cimbri ori teda ära tapma. Aga Marius waatas põlewal silmal timuka pääle ning hüüdis: „Sina mees: kas sina tohid Mariust ära tappa!“ Ori ehmatas, mõek kukkus käest maha, ta põgenes ja andis ülematele teada, et ‚tema mitte ei suuta Mariusele otsa teha, kes Cimbri soo ära kautanud‘. Seda peeti jumalikuks juhatuseks ning lasti wangi jälle laewale põgeneda. Laewaga pääsis ta Afrika randa, kus ta Karthago waremil.Karthago waremetel oma elulugu järele mõtles. Sääl tuli maakonna-walitseja saadik ning käskis teda ära minna, ehk muidu pidada ta surma saagiks saama. Marius ei kostnud muud kui: „Mine ütle: mina nägin Mariust Karthago waremil istuwat!“ Ja talwe otsa peitis ennast Marius ühe pisukese saare pääl mere rannas, kunni asjad muutsiwad.
Cinna.6. Wahe ajal oli konsul Cinna, kes Mariuse meeleline oli, Mariust igapidi püüdnud rahwa silmas õigeks mõista ja teda tagasi kutsuda lasta. Aga selle eest wõttis senat konsuli auu temalt ära ning ajas ta linnast wälja. Cinna põgenes wäe leeri ning sääl wõeti teda lahkeste wasta. Cinna kutsumise pääle tuli nüüd ka Marius oma pelgupaigast wälja ja mõlemad jõudsiwad oma wäehulkadega ühel ja selsamal päewal Rooma wallide ette. Cinna tõutas linnale rahu, aga nii kui sisse saiwad, läks werewalamine lahti. Marius Roomas.Marius maksis walusaste oma waenlastelle kätte: tema ees ja taga käisiwad kaasa toodud mõrtsukad, ja kelle pääle ta näpuga näitas, selle nad tapsiwad armuta ära. Nõnda langes hulk Sulla meelelisi: palju rikkaid patrizisid, senatorisid ja endiseid ammetnikka; nende wara wõeti ära, nende kojad kisti maha, nende surnukehad jäeti ronkadelle roaks ning peremeheta koertele söödaks. Marius ise laskis ennast 7. korda konsul.7. korda konsuliks walida: seeläbi läks ühe wanamoori sõna täide, kes Mariusele noores eas oli kuulutanud, et Rooma walitsuse ohjad 7 korda tema käes saada seisma. Aga ep olnud ta hingel rahu: hirm Sulla eest ja kartus kawaluse eest kui ka südametunnistus hakkas teda ööd kui päewad waewama. Alatistel pidudel, kus wiinakarikas peremeheks oli, püüdis ta oma sisemist häält waigistada. Aga juba kolmandal nädalal pärast konsuliks saamist Mariuse †: 86.suri ta sooja tõppe. Cinna langes kaks aastat pärast seda oma enese soldatite käe läbi, kui waenumõttel parajaste üle mere Greeka maale tahtis minna. Aga noor Marius, endise poeg. püüdis isa jälgedesse astuda ning walmistas ennast wõitlemisele Sulla wasta, kes idast tulemas oli.
Mithridatese sõda.7. Kuna Mariuse meelelised Roomas möllasiwad ning surma suhu langesiwad, käis Sulla idas wõidu teed. Greeka maal wõttis ta esmalt Athena linna tormiga ära ning nuhtles teda rängaste; siis wõitis ta Böotia maal Mithridatese wäed ära, wõttis Delphi templiwaranduse kaasa ning läks Asiasse. Sääl oli senni üks Mariuse meeleline päälik, keda Sulla kiuste sinna oli saadetud, mitu korda wõitu saanud ning Mithridates juba rahu nõudmas. Sulla tegi temaga rahu: kõik endine Rooma omandus anti tagasi; pääle selle makseti 3000 talenti sõjakulu ja palju sõjalaewu sai Roomlaste kätte. Ära taganenud linnad pidiwad weel rohkem raha nuhtluseks maksma, kui Mithridates. Saagist aga jagas Sulla suure osa oma soldatitele, et need taga agaramalt tema eest wõitlesiwad, kui Italiasse tagasi jõuaks.
Sulla Italias: 83.8. Pea pärast Cinna surma astus Sulla Brundusiumi linna all maale. Tema kogus omale abiwäge, wõitis mitmes lahingis Mariuse meelelisi; noore Mariuse piiras ta Präneste linnas ümber, jättis aga selle asja oma legâtuse ehk abilise hooleks, kes senni linna all seisis, kui Marius ise eneselle otsa tegi, ning Sulla Roomas.tõttas ise Rooma. Sääl wõtti teda kui wõitjat auuga wasta. Aga pea tõusis hädakisa taewa poole: tappes ja riisudes tormasiwad soldatid uulitsast uulitsasse ja majast majasse; 6000 Samniti sõjawangi, kes Mariuse eest oliwad wõidelnud, laskis ta ühe ainsa tunniga ära tappa! Siis kirjutas ta hulga tähta ehk sedelisid, mis Proskriptionid.proskriptionideks kutsuti: iga tähe pääle oli selle nimi kirjutatud, kelle elu ja wara Sulla soowis. Iga pää eest makseti 2 talenti (3000 rubla). Hirmus oli siis Rooma linna lugu: poeg hukkas oma isa, isa oma poja, wend wenna, sulane isanda; walskus ja wale, kurjus ja hõelus oli igal poel waritsemas ja walitsemas. Pääle 100,000 inimese oli kodusõda kautanud.
Sulla diktator: 82.9. Siis pidas Sulla toreda triumphuse Asia wõitude üle, nimetas ennast „Õnnelikuks“ (Ladina keeli: Felix) ja laskis ennast eluks ajaks diktatoriks walida. Selles ammetis jagas ta esiteks ära hukatud Mariuse meeleliste maad ja mõisad oma soldatitele; teiseks tegi ta uue seaduse, mida Korneliuse seaduseks kutsuti, kelle järele rahwatribunide woli hoopis wähendati, muidu aga jälle kord ja kohus jalale seati. Aga juba teisel aastal andis Sulla ise kõige ilma imeks oma suure ammeti käest ära ning läks oma mõisa pääle elama. Sulla †: 72.Sinna suri ta aasta pärast sellesama jäleda tõbe[1] kätte, mis mõni aeg hiljem Herodese elule otsa tegi.
- ↑ Selle tõbe nimi on phthiriasis: sisikond kõrweb, jalad paistetawad, keha mädaneb, söödikud sigiwad elawa ihu sees, kunni hirmsa piina all hing ihust lahkub.