Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1313
III. Järk: Rooma riik kuningate all.
§ 50. Seadused ja õigused kuningate ajal.
Walitsus.1. Kuningriigi ajal oli ülem walitsus kuninga käes, keda rahwas, patrizid, walis ja papid õnnistasiwad ta ammetisse. Tema mõistis kohut ja andis igale asjale wiimist otsust. Senat.Seadust anda ei wõinud ta mitte üksinda: sääl pidi senat ja rahwakogu juures olema. Muidu aga käisiwad 12 liktorit witsakimbu kirwega ta kannul.
2. Senat oli jäädaw nõuukogu, kelle liikmiks auusad wanad mehed eluks ajaks waliti. Liikmete ehk senatorite arw oli esmalt 100, siis 200 ja pea 300. Nii suureks nende arw ka jäi. Nende kohus oli kuningaga üheskoos riigi asjade üle aru pidada ja teda segasis asjus juhatada.
Rahwakogu.3. Rahwakogule tuliwad kõik 3 tribust, kõik patrizid, kokku, walisiwad kuningaks, keda senat neile hääks kiitis, wõtsiwad seadused wasta, mida kuningas senatiga andis, kuulutasiwad sõda ja tegiwad rahu; ikka kostsiwad nad „ei“ ehk „jah“ senati küsimiste pääle. Ja nende otsust ei suutnud senat ega kuningas ümber lükata.
Rahwa jautus.4. Kõik hääleosaline rahwas langes 3 tribusse, iga tribus 10 kuriasse, nii et kokku 30 kuriat olemas oli. Iga kuria jauks oli üks hääl; otsuseks oli suuremat häälte hulka, wähemalt 16, tarwis. Igas kurias aga loeti kõik hääled üksikult ära ja arwati kuria hääl suurema hulga järele. Igal kurial oli pääle selle 10 rüütlit, kokku 300 meest, kelle kohus oli kuningat kaitsta.
§ 51. Kolm Sabini ja Latini sugu kuningat.
Numa Pompilius.1. Pärast Romuluse surma ei walitud mitte sedamaid uut kuningat, waid senatorid walitsesiwad järgi mööda, igaüks 5 päewa. Aga rahwa nurina pärast waliti Sabinlane Numa Pompilius teiseks Rooma kuningaks. Tema oli waga mees, pidas rahu piirirahwaga ja kandis hoolt koduse korra eest. Tema kaswatas põlluharimist ning muretses korrapäralise jumalateenistuse eest. Kaunid kombed äratas ta elama. Numa wõttis Usu uuendus.Etrurlaste usu riigiusuks kõigi oma pruukidega ning kombetega. Aga jumalatele jättis ta wanad tuttawad Latini ehk Ladina keeli nimed, muud kui muutis pisut nende tähendust. Mõnda ta pani ka omalt poolt juure ja muutis mõned asjad, mis wõeral näul mitte Roomlase meele järele ep olnud. Tema asutas 8 papiliiki, kelle üle ülem papp ehk pontifex maximus seisis. Auguriumi liikmed ehk augurid kuulutasiwad lindude lennust ja pühade kanade nokkimisest tulewaid asju ette. Latini sõja- ja päikesejumalalle Januselle ehitas ta kahepoolega Januse tempel.templi, kelle wärawad rahu ajal kinni seisiwad, et sõjajumal ära ei põgeneks, sõja ajal lahti, et ta igal ajal appi wõiks tõtata. Aga kõigest kolm korda oli wäraw kinni: Numa ajal, pärast esimest Puunlaste sõda, keisri Augustuse ajal. Nii wältas sõda Rooma riigis aina alati 600 aastat.
Tullus Hostilius.2. Pärast Numa surma sai käre ja tuline Latinlane Tullus Hostilius kuningaks. Tema sõdis Alba Longa linna wasta ja häwitas tema wiimaks ära; aga ta kodanikud wiis ta Rooma, kus neid Plebejid.plebejideks kutsuti, kes wabalt põldu wõisiwad harida, kaupa ajada, tulla ehk minna, kuhu tahtsiwad, aga hääleta rahwakogul oliwad. Patrizide poolt peeti plebeji seisust alatuks ja halwaks. Esmalt küll ep olnud kuningal nõuu Alba Longat ära häwitada, waid üksi Rooma alamaks teha. Seda tunnistab Kolmikwõitlus.kolmikwõitlus Roomlaste ja Longlaste wahel, kus Rooma poolt kolm wenda ja Alba poolt kolm wenda wastastikku wõitlesiwad: kumba kätte wõit jäi, pidi teise isandaks saama. Wõit jäi küll Roomlase kätte, aga Longlased ei heitnud mitte hääga alla, nagu maha oli tehtud. Sellepärast kestis sõda edasi, kunni linn langes ja linnapäälik jäledat surma sai, sest et ta mitte oma sõna ep olla pidanud.
Ankus Marcius.3. Tullus suri wälgu läbi altari ees ja Sabinlane Ankus Marcius sai kuningaks. Tema pidas rahu, nii palju kui suutis. Aga Latini rahwas ei oskanud wakka olla: Ankus sõdis, wõitis nad ära ning käskis üht osa neist Rooma elama asuda. Ka ehitas tema Roomale sadama Tiberi jõe suhu ning nimetas teda Ostiaks.
§ 52. Kolm Etrurlaste sugu kuningat.
Tarquinius Priskus.1. Pärast Ankuse surma sai üks Etruria Lukumo, kes mõne aja eest Rooma linna oli tulnud, Tarquiniuse Priskuse nime all kuningaks. Tema sõdis Latini, Sabini ja Etruria rahwaga: igal pool oli õnn tema. Latinlased tegi ta Rooma alamaks, teistelt wiis ta hulga saaki koju. Saagiks saadud warast ehitas ta Rooma uhked hooned ja kasulikud ehitused, mis aastasadade järele weel tema nime auu kuulutasiwad. Hoonetest uhkem oli circus maximus, kus mängusid rahwalle rõõmuks jala ja hobusega mängiti. Ehitused.Ehitustest oliwad tähtsamad: 1. tugewad müürid linna ümber; 2. kloakid ehk kiwist müüritud maa-alused kraawid, mis madalad kohad ära kuiwatasiwad ja mudase ning sopase wee ja wirtsa linnast ära Tiberi jõkke wiisiwad; 3. forum ehk suur turu, kelle mäeltsõrwas comitium ehk rahwakogu kooskäimise paik oli, altsõrwas toidumüüjatele ja plebejidelle kooskäimiseks luba anti. Keskpaigas seisis suur rostra ehk kõnetool.
Servius Tullius.2. Pärast Priskuse surma, kelle elu Ankuse pojad lühendasiwad, sai Tarquiniuse wäimees Servius Tullius kuningaks. Aga senat ei kinnitanud teda mitte tema ammetis. Sellepärast toetas ta ennast alama rahwa pääle ja andis uue Serviuse seadus.seaduse, mis läbi plebejide seisus hääleosaliseks sai. Tema jautas ka plebejid 30 tribusse ja andis neile oma eestkostjad ja kogukorrad. Siis jagas ta kõige riigirahwa, patrizid nii hästi kui plebejid, wara järele wiide klassi, kellest iga klass jälle mitmesse centuriasse langes. Wara järele oli wõimus, aga ka kohus suurem. Üleüldse wõis esimene klass ikka oma õigust saada, sest 193 centuria-häälest oli 98 tema päralt. Weel oli üks kuues klass olemas, kellel wara ep olnud: neid hüüti proletarideks ning jäeti wäeteenistusest wälja. Aga wara kaswab, wara kahaneb. Sellepärast waadati kõik iga wiie aasta pärast jälle üle ja muudeti, kus muutmist waja oli. Seda ülewaatamist kutsuti censuseks.
Tarquinius Superbus.3. Ehk küll Servius Rooma auu ja suurust kaswatas, weel kahele kingule rahwast elama asutas, nii et nüüd Rooma linn seitsme kingu otsas seisis, sellegipärast ei leppinud ei senat ega patrizid temaga ära, waid püüdsiwad teda troonilt maha tõugata, mis aga mitte enne korda ei läinud, kui kuninga enese wäimees Tarquinius oma äia surma saatis. Tarquiniuse ülbus.Seesama Tarquinius Superbus ehk Uhke lükkas, nii pea kui werise töö järele kuningakroon ta pääd ehtis, Serviuse seaduse ümber ning tegi mis süda kutsus ja mis ta enese meelest hää oli. Rahwast koormas ta wäga teuorjusega: tema ehitas Rooma uhked hooned ja sundis rahwast wägisi tööle ja maksule. Ja sest weel mitte küll: tema tappis hulga senatorisid ära ja saatis kõik oma sugulased surma. Üksi Brutus jäi elusse, sest ta pidas teda tema juhmi olemise pärast nõdrameeleliseks. Kui Tarquinius sedawiisi 25 aastat rahwast oli piinanud, sai ta lõeg täis. Kuningriigi lõpetus: 510.Teda aeti kõige perega minema aastal 510.
Äraajamise põhjendus.4. Tarquinius oli parajaste sõjas, kui tema noorem poeg Sextus leerist koju minnes wagale Lukretialle ülekohut tegi, mis see oma mehele, keda ta ruttu sõjaleerist koju kutsuda laskis, ära rääkis ja ennast mõegaga meeste silma ees läbi pistis. Sääl kahmas Brutus werise mõega kätte, näitas rahwalle ning nõudis tyrannuse ära-ajamist. Sedasama tegi ta leeris, kust kuningas parajaste ära oli Rooma minemas. Aga linna wärawad pandi kinni ja ei lastud teda mitte sisse. Kohkudes tõttas ta sõjawäe juure tagasi, aga ka siin ei lastud teda ligigi. Täis wiha ruttas Tarquinius Etruria maale. Nõnda lõppis kuningate walitsus Roomas, kuna ta Kuningriigi wältus.243 aastat oli kestnud. Rahwakogu muutis maa Brutuse nõuu pääle republiigiks ehk wabadriigiks. Kuninga nimigi kautati ära: keegi ei tahtnud ega tohtinud temast sõna lausuda. Tarquinius aga ei wõinud oma jalgagi üle Rooma raja tõsta, ei tema ise ega ta sugulased.