Üleüldine ajalugu (Bergmann)/1115
V. Järk: Muud tähtsad rahwad.
§ 13. Hiina rahwas.
1. Kaugel Ida-Asias Hindi-Khu mägestikust Maailma mereni elas wanemast ajast saadik Mongoli sugu Hiina rahwas, kellest meie sellepärast peame lugu pidama, et ta ammu enne Haridus.hariduses, teaduses, kunstis ja osawuses kõrge järje pääle on saanud, kui mitmed läänepoolsed kuulsad rahwad. Aga ta on sellesama järje pääle seisma jäänud ega ole mitte edasi astunud ega edasi püüdnud. See tuleb osalt sest, et ta teistest rahwastest loodud mägede ehk kätega tehtud müüri läbi koguni lahutatud oli ning ise seda meelega soowis, osalt rahwa wisast meelest, mis käest ei anna, mida osaks saanud, aga ka mitte edenemist ei nõua, osalt riigiwalitsusest ja suuremast seisusest, sest mandarinid (mõisnikud) hoiawad hoolega rahwast uue aja haridusest ning uuendustest eemalle, et nende wõim ning wõimus mitte ei wäheneks ega kasu kahaneks.
Kaswatamine.2. Juba lastekaswatamine kandis selle eest hoolt, et wana jääks, uut ei ilmuks: mitte seda ei õpetata ega nõuta, et waim haritud ning mõistus teritatud saaks, waid üksi, et seda teatakse ning tuntakse, mis wanemad on teadnud ja tunnud, et riigiseadust auustatakse ning ülemate käsku tõrkumata ja küsimata kuuldakse ja Hiina maad maailma keskpaigaks peetakse. Sedasama teeb nende kirjakeel, kellel iga sõna jauks ise täht on. Tööd.Ja ka nende töö ja tegemine on tuhandete aastate järele seesama: põlluharimine, theekaswatamine, siidiwalmistamine. Usk.Nende usk langeb, nagu rahwas ise, kahte jakku: ülemate usk on Kong-fu-Tsee usk, alamatel Buddha usk. Ajaloost ep ole suuremat ütelda, sest et ta alati, nii kaua kui teada, ühesugune on olnud, muud kui et uuemal ajal hirm Hiinlasi on sundinud wõeraid wasta wõtma ning neist lugu pidama.