Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/136

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

sõna tundmata, see hoopis ära on väänatud. Sellekohane laul algab seal (E. 56 117):

Liiale kure tuleve.
Mis me annami kurele?

Leigorid-sõnast on siin „liiale kure“ saanud. Ülepea mõeldakse Helmes seda sõna kuuldes, nagu näha, kure peale, sest varssi küsitakse: mis me annami kurele? Hiljemini astub kure asemele koguni „kuri“:

Kuri ei hooli teie kullast,
Õel ei hooli teie õbest:
Anna meile pruuti!

Leidub veel muidki laule neis esineva leigari-sõnaga, aga saagu neistki kolmest näitest.

Kui vägimees Leiger ei esitanud Tõllu II osa, ei olnud seega mängumees, pillimees, võis ta ometi naljamees, naljategija, naljahammas olla ja seesugusest naljategemisest rootsipärase nime pärida. Tõsi, Leigri naljategemisest leidub meil niisama vähe teateid kui ta pillimängimisest, aga me ei tunne enam kuigi palju Leigri mälestisi. Võimalik, et Leiger niisugust nalja ei teinud, mis põlvest põlve rahvasuus oleks püsinud; rahvasuhu jäid enam ta vägimehe-tööd edasi elama, kuna ta naljade peale niipalju rõhku ei pandud ja sarnaseid nalju muudegi hiidlaste suust kuuldi, nagu hiidlased ju meie päevini naljade poolest kuulsad on. Võimalik ka, et rahvas ta „koerakongi“ vahtimist ja vanapaganaga kivide viskamist naljaks nimetas.

Nimetan ometi veel setukeste sõna „leigotama“, „leikotama“. See tähendab iseäralikul viisil mängima. Neiud võtavad üksteise käest kinni, moodustavad ringi. Üks neiu jääb ringi sisse, teine väljapoole; viimane hakkab esimest taga ajama. Ringisolijat nimetatakse hobuseks, väljasolijat hobuse otsijaks. Ringi moodustajad laulavad leikolaulu — leikotavad, leigotavad. Väljasolija küsib vahel: kas nägite mu hobust? Kui järele päritakse, missugune see hobune on, vastatakse: „Kaptjalg, hõrasilm!“[1] Otsija katsub ringist läbi murda. Õnnestub tal see ja saab ta oma hobuse kätte, siis on see leigotamine otsas ja algab uus. (E. 58 543; ARS I, lk. 3; 21; 25; 33; 67; 84; 91; Setukeste laulud I, lk. 330—339, II, lk. 384—388.)

Samuti on leigari soome rahvaluule ridadesse tunginud. Ta esineb seal leikari kujul. Nii näiteks Kanteletar II,

  1. Kaptjalg = jala alumine osa valge, pealmine must või pruun; hõrasilm = teine silm vaatab teisele poole.

134