Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Aaloe
| Eesti Entsüklopeedia | Aalesund–Aaria laenud | Aaloe |
| Vaata ka artiklit „Aaloe” Vikipeedias. |
Aaloe (lad. Aloe). Bot. Liilialiste suguk. kuuluvad, enamasti tüvitud puhmas- või ka lühitüvelised puukujulised Lõuna-Aafrikast põlvnevad taimed (üle 170 liigi), paksude mahlakate lehtedega, mille servad sageli varustatud teravate okastega. Õied kaunis suured, mitmevärvilised, kobarates. A. lehekiude (aaloe-kanep) tarvitatakse ketrus- ja kudumistöönduses; mitmed a. liigid esinevad ka ilutaimedena. — Form. Droog. Omapäraselt lõhnav, mõru maiguga, keetmisel koondatud a-lehtede mahl, mitmesugustest a-liikidest. A. peatoimeaine on mõruollus aloiin. Valmistamisviisile vastavalt saadakse amorfsed, tumepruunid, läikiva murupinnaga, läbipaistvaiks kildudeks purunevad massid — läikiv a. (A. lucida), või tuhmi murrupinnaga, aloiinkristallide rohkuse tõttu isegi kildudes läbipaistmatud maks-a. (A. hepatica) massid. Päritolu järgi eristatakse Kapimaa, Ida-Aafrika, Lääne- ja Ida-India a-sorte. A. on lahtistamisvahend ja kuulub antraglükosiid-droogide rühma. A-st valmistatakse mitmesuguseid galeenilisi preparaate. Eestis on offitsiaalne Kapimaa a. (Kap-a.).